Kex yaan ya’abach máak láayli’ u jach k’áatik beyka’aj íigual je’el u béeytal u meyaj ba’ax ku k’aaba’tik inteligencia artificial (IA) ti’ bix u na’at wíinike’, jfiisikóo yéetel jmáatemaatikóo Raúl Rojas González, máax jach kaambanaja’an yóok’lal le je’ela’, ku ya’alike’ tu ka’ap’éel ba’ale’ jela’antako’ob “tumen wíinike’ ku na’atik máaxi’, yéetel ku na’atik yaan u wíinkilal, beyxan ku yu’ubik u saajkil u kíimil, ba’ale’ maakinase’ ma’.
“Tuláakal u tuukulil wíinik ti’ yóok’ol kaabe’, ku na’atik le saajkilo’, yéetel ku k’a’abéetkunsik u tsolik ba’axten yanchaj wey yóok’ol kaabe’, ti’al u nu’uktik kuxtal. Ts’o’okole’ le je’elo’ jump’éel ba’al ma’ tu yantal u beeta’al tumen kóomputadoráas”, tu tsolaj.
Le beetike’, u na’atik wíinike’ jump’éel ba’al yanchaj je’el bix úuchik u bin u k’éexel wíinik, yéetel jach je’el bix yaniko’, ma’ tu béeytal u jóok’sa’al u yoochel ti’ kóomputadoráas je’ex le yano’ob bejla’o’, tumen le je’elo’obo’ mix táan u sajaktalo’ob.
Rojas González máax ku ts’áak xook ti’ u noj najil xook Universidad Libre de Berlín, Alemania, táakpaj ti’ jump’éel tsikbal beeta’ab, tu k’aaba’taj “¿Las máquinas pueden pensar? ChatGPT y el aprendizaje de máquina”, beeta’ab jayp’éel k’iino’ob paachil, tu kúuchil El Colegio Nacional, tu noj kaajil Cdmx.
En español: La inteligencia humana es biológica, no reproducible en computadoras, dice experto
Meyaje’ múul beeta’ab tumen jfiisikóo Alejandro Frank, máax ku meyaj tu kúuchil Centro de Ciencias de la Complejidad; táakpaj xan íinjenyeero Carlos Coello, máax jach u yojel ba’alo’ob yóok’lal ciencias computacionales ichil u kúuchil Centro de Investigación y de Estudios Avanzados (Cinvestav) ti’ Instituto Politécnico Nacional (IPN); yéetel ingeniero en electrónica Luis Antonio Pineda, máax jo’olbesik u múuch’il meyaj jbeet yáax robot yanchaj México, Golem.
Ajxak’al xooko’obe’ tu tsolajo’ob inteligencia artificiale’ káaj u xak’alta’al tu ja’abil 1956, úuchik u beeta’al jump’éel noj tsikbal yóok’lal tu noj najil xook Dartmouth, tu lu’umil Estados Unidos.
Yóok’lal ba’ax ts’o’ok u seen péek yóok’lal ChatGPT, Luis Antonio Pineda, tu ya’alaj le je’elo’ jump’éel sisteemáa ku meyaj yéetel “lenguaje automático”, yéetel je’el beyka’aj ka ts’a’abak u nu’ukulile’, ma’ tu tuukulo’ob mix xan yaan u yóolo’ob.
Le beetike’, Carlos Coello tu ya’alaje’ k’a’anan xan u tsikbalta’al “ba’ax ku na’ata’al yóok’lal tuukul. Ma’ tu chúukpajal ba’al kéen u núuk wa ba’ax jump’éel kóomputadoráa, tumen unaj u na’atik ba’ax ku ya’alik, ba’ale’ na’ate’ láayli’ chéen ti’ wíinik yane’”.
Beey túuno’, Raúl Rojas tu ya’alaje’ “unaj u chi’ichnaktal kaaj”, tumen ikil jach séeba’an u bin ba’al yéetel le téeknolojiaso’, jach séeba’an xan je’el u tse’elel meyaj ku beetik wíinik.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan