de

del

Wo’ muuch, juntúul ba’alche’ kaja’an ich áaktun

Sapo excavador mexicano, especie de hábitos fosoriales
Foto: Crotrox

U sientifikoil k’aaba’ wo’ muuche’ Rhinophrynus dorsalis. Juntúul ba’alche’ u ch’a’amaj u ch’i’ibal ti’ Rhinophrynidae baatsil. Emmanuel Cambranis Cab, jbiologóo tu ts’o’oksaj u xook Universidad Autónoma de Campeche, tu tsikbaltaje’ ku p’isik ichil 6 yéetel 6.5 sentiimetróos u chowakil, ba’ale’ u xch’upulile’ maas nojoch ti’ u xiibil. U wíinkilale’ óol beey gloobóo yéetel ts’u’uts’ukil, ka’alikil u poole chichan yéetel óol tiitiich’; u ni’e’ beey táaj xotta’ane’, ts’o’okole’ u yiche’ jach mejentak. Ma’ chíika’an u kaali’ yéetel ma’ xan chíika’an u xikino’obi’.

 

En español: Sapo excavador mexicano, especie de hábitos fosoriales

 

U yooke’ kóomtak yéetel poloktak, mu’uk’antako’ob. Ti’ lalaj ooke’ yaan kants’íit u yáal u k’ab óol túuts’tak. U paache’ koob u boonil, óol boox, yéetel yaan u k’aank’an wa chak k’aank’an ch’aajilo’obi’, u ya’abile’ tu tséeliko’obi’. U t’o’olil u baakele’ chíika’an ku yáalka’ab tu pool tak tu yiit.
Suuka’an u páan, tumen kéen u beete’ ku taamkunsik u joolil ts’o’okole’ séeba’an u sa’atal. Ichil ba’ax ku ya’alik Cambranis Cabe’ kéen páanake’ ku beetik óoli’ jump’éel chan áaktun tu’ux ku soop’kíinsik u wíinkilal, ts’o’okole’ ku nu’ut’tal tu’ux ku yantal, le beetike’ mix tu béeytal u jóok’sa’al ti’ le chan joolo’; chéen ja’alil ka lúubsa’ak jump’éel u pak’ilo’obi’. Suuk u yantal tu xuul kajil Texas tak ti’ u Petenil Yucatán, ba’ale’ beyxan Guatemala tak Belice.  

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan