de

del

Kaxta’ab ka’ap’éel u jejeláasil tiigrées dientes de sablée yaan kex 5 miyoonesil ja’abo’ob

Descubren dos nuevas especies de tigre dientes de sable de hace 5 millones de años en Sudáfrica
Foto: William Berryman Scott

Ka’aj xak’alta’ab jump’éel ti’ le úuchben múuch’ baako’ob jok’a’an ti’ u jaats k’iinilo’ob Plioceno, tu kaajil Langebaanweg, tu xamanil Ciudad del Cabo (Sudáfrica), le je’ela’ jump’éel xaak’al jo’olbesa’ab tumen u noj najil xook Universidad Complutense de Madrid (UCM), tu’ux kaxta’ab ka’ap’éel u túumben jejeláasil tiigrées de sablée, jts’a’ab k’ajóoltbil tumen Unidad de Cultura Científica ti’ le noj najil xooko’.

Ba’ax chíikpaj te’e xaak’alo’, jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil iScience. A’alabe’, le bix jatsa’anil sablée kojo’ob tu úuchben Áfricae’ míin jela’an ti’ le bix tukulta’an ka’acho’. 

 

En español: Descubren dos nuevas especies de tigre dientes de sable de hace 5 millones de años en Sudáfrica

 

Noj najil xooke’ tu tsolaj tigrée yaan u koj de saablée jach uts úuchik u kaniko’ob chuuk yóok’lal bix yanik u kojo’ob, tu’ux káaj xan u máano’ob ichil u k’áaxil África, walkil kex 6-7 miyoonesil ja’abo’ob, tu k’iinil homínidos, tu’ux xan táaka’an wíinik kuxa’an te’e k’iino’oba’, tu’ux káaj xan u k’éexelo’ob.
Beey túuno’, meyaj beeta’abe’ tu chíibkesaj yaan kamp’éel u jejeláasil. Ka’ap’éel ti’ le je’elo’obo’, Dinofelis werdelini yéetel Lokotunjailurus chimsamyae, ma’ ojéela’an wa yano’ob ka’achij.

Xaak’al ku ye’esike’ Dinofelis máan ti’ ya’abach u lu’umilo’ob yóok’ol kaab, yéetel u baakelo’obe’ kaxta’an África, China, Europa yéetel América del Norte. Ajxak’al xooko’obe’ táan ka’ach u páa’tiko’ob u k’ajóoltiko’ob uláak’ u túumben jejeláasil Dinofelis tu lu’umil Langebaanweg, yéetel uláak’ xaak’alo’ob beeta’an ka’achij. Ba’ale’, Lokotunjailurus ojéela’an chéen kuxlaj Kenia yéetel Chad ma’ili’ beeta’ak le xaak’ala’. Le je’ela’ ku beetik u tukulta’ale’ míin máan xan ichil tuláakal le kóontinenteo’ tak walkil 5 yéetel 7 miyoonesil ja’abo’ob (tu ts’ook Mioceno Superior yéetel tu káajabal Plioceno). 

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan