de

del

Ma’ yanchaj uts ba’al u tséentikubáaj kex 35 miyoonesil jmexikoilo’obi': FAO

Padecieron inseguridad alimentaria 35 millones de mexicanos: FAO
Foto: Luis Castillo

Tu ja’abil 2022e’, kex 35 miyoonesil jmexikoilo’obe’, lela’ kex u 12 por siientoil maanal ti’ le yanchaj tu ja’abil 2016e’, ma’ yanchaj janabe’enba’al ti’al u yutsil tséentikubáajo’ob, wa tu máanso’ob ya’abach k’iino’ob ma’ yanchaj ba’al u jaanto’obi’, beey a’alab tumen xaak’al meyajta’ab tumen jo’op’éel u áajensiasil Organización de Naciones Unidas.

Beey túuno’, tuláakal jmexikoilo’ob ma’ yanchaj ba’al ti’al u tséentukubáajo’obi’ tu píitmáansaj 4.2 miyoonesil ti’ le beyka’aj yanchaj wakp’éel ja’abo’ob paachil, tsolba’ab te’e xaak’alo’.

U mina’antal ba’al u jaant máake’ jatsa’an beey móoderadaáa yéetel sebeeráa, ts’o’okole’ ti’ 25.6 por siento yaan ka’ache’, k’uch tak 27.6 por siento ichil u kajnáalilo’ob México. Tu ja’abil 2022e’, le jatsa’ano’ob beey sebeerae’ k’uch tak 4.5 miyoonesil máako’ob, lela’ ku chíikbesik 3.6 por siento ti’ kajnáalo’ob yaan.

Ichil ba’ax a’alab te’e xaak’alo’, tsola’ab ba’alo’ob yóok’lal Estado de la Seguridad Alimentaria y Nutrición ti’ u mola’ayil Organización de Naciones Unidas u ti’al Agricultura y la Alimentación, u nu’ubkesajil Programa Mundial de Alimentos, Fondo Internacional de Desarrollo Agrícola,  Fondo de Naciones Unidas para la Infancia yéetel Organización Mundial de la Salud. Te’elo’ ila’abe’ u mina’atal ba’al jaantbile’ ku yúuchul kéen p’áata’ak mina’an janal ya’abach juntéen ichil jump’éel ja’ab, ts’o’okole’ kéen jach talamchajke’, ku yúuchul kéen máanak tak jump’éel túulis k’iinil wa maanal ti’, xma’ janalil.

Ichil túun u jaats yóok’ol kaab yaan lak’ine’, Caribee’ leti’e’ tu’ux maas ku yila’al talamo’ob yóok’lal le je’ela’, tumen u p’áatal mina’an ba’al ti’al jaantbile’, jatsa’an beey sebeeráa yéetel móoderadae’ k’éexij, tumen ka’ache’ 59.5 yanik, ba’ale’ k’uch tak 60.6 por siento ichil jump’éel ja’ab. Le jatsa’an beey sebeerae’ ti’ yaan ka’ach 25.7 ba’ale’ k’cuh 28.2 por siento ti’ kajnáalo’ob beey yaniko’obo’. 

Xaak’al beeta’abe’ tu chíikbesaj ichil u lu’umil América Latinae’ k’as éem jump’íit tu ja’abil 2022, tumen kajnáalo’ob tu máansaj talamo’ob yóok’lal janal ichil u jaatsil móoderadaáa yéetel graabee’ éemij tumen ti’ 40.3 por siento yaan ka’ach tu ja’abil 2021e’, k’uch tak 37.5 por siento tu ja’abil 2022, ts’o’okole’ le je’ela’ tu ye’esaj p’íitchaj 16.5 miyoonesil máako’ob ti’ jump’éel ja’ab. 

Le úuchik u chan utstal jump’íito’, béeychaj tumen k’as éem xan América del Sur, úuchik u k’éexel, 40.9 por siento tu ja’abil 2021 tak 36.4 por siento tu ja’abil 2022, yéetel le jatsa’an beey sebeerae’ éem xan, tumen ka’ache’ 15.1 por siento yanik, ba’ale’ k’uch 12.7 por siento.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan