U báaxalil El Camino hacia la Milpa, uláak’ jump’éel ba’ax táan u meyajta’al tumen u múuch’kabil U Yich Lu'um ti’al u ka’a líik’sa’al maaya t’aan, yéetel ti’al xan u k’i’itbesa’al ichil paalalo’ob jejeláas ba’alo’ob k’a’anan u yojéelta’al ti’al u ka’anal bix u na’atal kool yéetel bix u jelpajal ba’al ikil táan u k’éexel yóok’ol kaab.
Meyaje’ jbeeta’ab tumen Karla G. Hernández Aguilar, máax táan u xokik u dóoktorado tu noj najil xook Universidad de Nottingham, Reino Unido, ich múul meyaj yéetel u ko’olelilo’ob ti’ u múuch’kabil U Yich Lu'um, leit’e’ máaxo’ob jbeet le báaxala’, óoli’ je’el bix serpientées y eskaleráas, ti’al beyo’, máaxo’ob kun báaxale’, u k’ajóoltiko’ob bix u beeta’al u meyajil kool, ikil u tso’olol tumen nokoch máako’ob ti’ u kaajil Sanahcat, Yucatán.
En español: El Camino hacia la Milpa, un juego de mesa para revalorizar la lengua y agricultura maya
“Bino’on k-u’uy u t’aan nojoch máako’ob suuka’an u beetiko’ob kool, tk’áataj ti’ob ich maaya ka u tsikbalto’on bix u láaj beeta’ali’. K-k’áat e’es wíinik te’e báaxala’, beyxan láak’tsilo’ob meyajtik kool, tumen ya’abach ba’al u yojelo’ob máax u kanmajo’ob kool”, tu ya’alaj Yamili Chan, ko’olel táaka’an tu múuch’kabil U Yich Lu'um.
Karlae’ tu kaxtaj u taak’inil u meyajta’al le báaxala’ tu noj najil xook Escuela de Geografía ti’ Universidad de Nottingham, le beetike’, patjo’olta’ab báaxal tumen tu ka’atúulalo’ob táan u yilko’ob yaan ba’alob táan u yúuchul yéetel kool yóok’lal u k’eexilo’ob yóok’ol kaab.
48 u p’éel káasiyáas yaan ti’ le báaxalo’. Te’elo’, xa’ak’ta’an ba’ax u yojel kolnáalo’ob yéetel ba’ax ojéela’an sientifikamentée. Máaxo’ob kun báaxale’ k’a’abéet u yilko’ob ma’ u kastal kool tumen u k’eexilo’ob yóok’ol kaab. Ku béeytal u báaxta’al chéen ich káastelan wa chéen ich maaya.
Yéetel báaxale’ táan u kaxta’al u ka’ansa’al ti’ máak bix u kaláanta’al yóok’ol kaab te’e kaajo’obo’, u ye’esa’al ti’ paalal bix u meyajta’al lu’um, u ka’a líik’sa’al maaya t’aan, yéetel xan u tse’elel u muuk’ táanxel lu’umil siensyáa ku ts’a’abal yóok’ol máasewal kaajo’ob, ikil u péektsilta’al uláak’ ba’alo’ob tu’ux ma’ tu chíimpolta’al úuchben ba’ax suuk u beeta’al te’e kaajo’obo’.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan