Tu péetlu’umil Quintana Rooe’ ku t’a’anal 28 ti’ le 68 u p’éel máasewal t’aano’ob ku yu’ubal tu noj lu’umil Méxicoi’.
Lela’ jump’éel ba’al ku yúuchul tumen ya’abach táanxel kajil máako’ob k’ucha’ano’ob kajtali’, óoli’ maanal 200 mil u túul máaxo’ob t’anik jump’éel máasewal t’aan te’elo’, beey tu tsikbaltaj tu tse’ekil Migración en el sur maya, educación y diversidad lingüística, beeta’ab ka’alikil táan Feria de las Lenguas Indígenas Nacionales (Flin) 2023, tu kaajil Chan Kaaj Santa Cruz.
Jguatemalail lingüiistáa, Jorge Raymundo Velázquez, tu ya’alaj maaya kaaje’ úuch káajak u péek ti’ uláak’ lu’umo’ob: tu k’iinil úuchben ch’i’ibalo’obe’.
“Le cha’ana’, táan u beet’aal ti’al u kaajilo’ob tu noojol-lak’inil México, beyxan le yano’ob tu xuul lu’umil México yéetel Guatemala, tu’ux ts’o’ok u yantal ya’abach k’eexilo’ob yéetel u máan k’iin.
En español: En QRoo se hablan 48 de las 68 lenguas indígenas de México: lingüista Jorge Velázquez
To’one’ ma’ chéen lu’um kmúul ti’alintik, beyxan t’aan, miatsil, tuukul yéetel kuxtal; ts’o’ok maanal 5 mil ja’abo’ob káajak u yúuchul”, tu ya’alaj.
Tu ka’a a’alaje’, u luk’ul máak tu kaajal ti’al u bin uláak’ táanxelile’, ma’ túumben ba’ali’, le beetik ku yu’ubal jejeláas t’aano’ob ti’ uláak’ baantailo’ob, je’ex Huasteca; beyxan ku yila’ale’, asab ya’ab u k’uchul máak ti’ kaajo’ob tu’ux maas ku chan yantal náajal, je’ex Quintana Roo.
Tu tsikbaltaje’, yaan jayp’éel ba’al ku taal tu paach, u luk’ul máak tu kaajal ti’al u bin uláak’ táanxelil: u xóot’ol u k’áanil kúuchkabal, beyxan le nuupul yéetel u kaajal máaj, yaan uláak’ ko’olel táan u jo’olbesik taanajo’ob, yaan paalal mina’an u yuum, ichil uláak’ ba’alo’ob.
Ts’o’okole’ lelo’, ba’alo’ ku lúubul aal ti’ maitsil yéetel ti’ t’aan.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan