Ajxak’al xooko’obe’ béeychaj u yáax beetiko’ob meyajo’ob ti’la u na’atiko’ob bix u kaambal je’el ba’axak jejeláasil péepen, ts’o’okole’ ba’ax chíikpaje’ tu ts’áajo’ob k’ajóoltbil ti’ u pikil ju’unil Nature Communications.
Ichil ba’ax chíikpaje’, ila’abe’ u jejeláasil péepen Heliconius ku béeytal u kanik bix yanik ba’alo’ob tu bak’pachil wa nojoch ba’ax yaan, ts’o’okole’ yaan xan ba’al u yil yéetel beyka’aj u k’a’ananil u ti’al kéen jo’op’ok u kaxtik u yo’och naats’ tu’ux kaja’an.
Ojéela’an ik’elo’obe’ ku tsa’ayal u kano’ob bix yanik ba’al tu bak’pacho’ob, ba’ale’ u ya’abil xaak’alo’obe’ beeta’ab yóok’lal síiniko’ob yéetel ik’elo’ob kaab. Chéen ba’axe’ túumben xaak’ale’ ku ye’esik bix u kaambal péepen, yéetel u jeel talam ba’alob ku béeytal u beetik.
Stephen Montgomery, ti’ u kúuchil Facultad de Ciencias Biológicas ti’ u noj najil xook Universidad de Bristol, Reino Unido, máax táakpaj te’e xaak’alo’, tu tsolaj u jejeláasil péepen Heliconiuse’ ts’o’ok u kanik u kaxt tu’ux yaan pooléen, yéetel kéen ts’o’okoke’ ku tsa’ayal u jets’o’ob u bejil ti’al u suuto’ob tu paachil k’iin.
U bejil kaaxan ku kanik ti’al u béeytal u suut u kaxt u yo’och tu jeel k’iin, óoli’ je’ex u beetik u yik’el kaab kéen suunak tu’ux yaan orkideas, tu ya’alaj.
Ka’ache’ ma’ béeyak u ye’esa’al wa u jejeláasil péepen Heliconiuse’ ku tsa’ayal kaambal, mix xan uláak’ u jejeláasil. Le beetik múuch’ meyaje’ tu beetaj xaak’alo’ob yéetel le péepena’, yéetel óoxp’éel u nojochil kúuchilo’ob, ti’al u yilko’ob ba’ax ku jach beetiko’ob. Yáaxe’, tu ye’eso’ob Heliconiuse’ ku kaniko’ob tu’ux yaan ba’al u jaantej, úuchik u tso’olol 16 u p’éel áartifisyaal nikte’ob, te’el túuno’, béeychaj u yila’al péepene’ ku kaxtik u yo’och ti’ jump’éelili’ páarselaa janal. U ka’ap’éel ba’alile’, tu nojochkíinsajo’ob le tu’ux ku kaaxano’obo’, ti’al u yila’al wa je’el u béeytal u nupik u yo’ocho’ob yéetel u xts’íik wa u xno’oj tséel k’abil. Ka’aj ts’o’oke’, náachkunsa’ab jayp’éel ba’alo’ob, yéetel k’a’abéetkunsa’ab nukuch jaulas tu táankabil Metatron, tu noojolil Francia, ti’al u yilko’ob wa je’el u kanik u bejil ti’al u k’uchul tak tu’ux yaan u yo’och, ti’ jump’éel láaberintóo T, yaan 60 metróos u kóochil; ti’ j-ila’abe’ óoli’ leti’e’ beyka’aj náachil ku náakal u péepenil Heliconius ti’al u kaxtik u yo’och.
Walkila’, múuch’ meyaje’ táan u kaxtik bin kéen u xak’alt bix u na’atik ba’ax ku yilik Heliconius kéen jo’op’ok u xik’nal. Ku tukulta’ale’, ba’ax ku yilke’, je’el bix u túulisil paakate’ k’a’anan u ti’alo’ob, ba’ale’ míin yaan uláak’ ba’alo’ob k’a’anan u ti’alo’ob je’el bix k’iin.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan