de

del

U ts’o’omel u pool peek’e’ asasb uts u ‘yu’ubaj’ wa ku t’a’anal tumen ko’olel

Los cerebros de los perros 'sintonizan' mejor cuando les hablan mujeres
Foto: Enrique Osorno

Peek’o’obe’ ku ye’esiko’ob ku asab péek u yóol u ts’o’omel u pool wa máax t’anike’ ko’olel, beey úuchik u chíikpajal ti’ túumben xaak’al jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Communications Biology.

Úuchik u xak’alta’al yéetel réesonansyáa magneetikáa u ts’o’omel u pool peek’ kambanaja’ane’, húngaroil ajxak’al xooko’ob ti’ u noj najil xook

Universidad Eötvös Loránd, tu ya’alajo’obe’ yaan ba’alo’ob óoli’ juntakáalili’ ichil u ts’o’omel u pool chaampalo’ob, yéetel peek’o’ob kéen u yu’ubo’ob wa ba’ax (tu’ux yaan ba’al u yil bix u juum, bix u sit’láankil t’aan yéetel bix u ya’alal). 

Kéen t’aanako’ob yéetel máaxo’ob ma’ jach náachchajak u kaambalo’ob ti’ bix u yu’ubiko’ob u yúuchul t’aan (je’ex chaampalo’ob yéetel peek’o’obe’), ti’al u yu’ubajo’obe’ ku yantal k-k’exik bix kt’aan, k-jelbesik bix u chichil yéetel bix u juum. K’a’anan bix kt’anik juntúul chan neene’ tumen le bix kbeetiko’, ku yáantaj ti’al u kanik túumben ba’al yéetel no’oja’an u ti’alo’ob. Ba’ale’, bix túun, táak wáaj túun peek’ na’atik bix u t’a’analo’ob. 

 

En español: Los cerebros de los perros 'sintonizan' mejor cuando les hablan mujeres

 

Xaak’ale’ tu chíibkesaj, asab ma’alob u yu’ubajo’ob 

Ajxak’al xooko’obe’ ti’ p’iso’ob bix u péek ba’al tu ts’o’omel u pool peek’ ka’ansa’an. Beeta’ab ti’ob réesonansyáa magneetikáa fúunsyonáal (fMRI), tu’ux jts’a’ab u yu’ubo’ob t’aan beeta’an jach chéen ti’al peek’, neene’ob yéetel nojoch máako’ob. T’aan u’uya’abe’ táabsa’ab tumen 12 ko’olel yéetel 12 xiibo’ob. 

Beey túuno’, xaak’al tu ye’esaje’ le tu’ux ku yu’ubaj peek’ ichil u ts’o’omel u pool peek’e’ asab péeknaj ka tu yu’ubo’ob t’aan beeta’ab chéen u ti’al peek’ yéetel ti’al u t’a’anal chaampalo’ob; ma’ beey úuchik ka tu yu’ubo’ob t’aan beeta’ab ti’al nojoch máak. 

Beyxan, asab chíikpaj u’uya’ab ba’ax a’alab ka’aj t’aanaj ko’olel, tumen yanchaj ba’al u yil  u kóochil t’aan yéetel bix u juum. Le beetike’, ku tukulta’ale’ k’a’anan bix kt’anik peek’o’ob, tumen u ts’o’omel u poolo’obe’ ku asab péek wa ku k’a’am t’aan ko’olel.   

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan