de

del

Chakay

Ba’alche’ suuk u máan xíinximbal ichil u ja’il Caribe
Foto: Pauline Walsh Jacobson

Le k’áak’náabil ba’alche’a’, ts’a’aban u sientiifikoil k’aaba’ beey Panulirus argus, ts’o’okole’ jach k’a’anan ti’al kuxtal yaan ich ja’, beyxan ti’al wíinik, tu ya’alaj Gonzalo Merediz Alonso, máax jo’olbesik Amigos de Sian Ka'an.

Tu ya’alaje’ u chakayil Caribee’, wa langosta, ku péek ichil tuláakal u ja’il le baanta je’elo’, tu ya’alaj. Ts’o’okole’, wa jok’a’an k’iine’, le krustaseoa’ ku máan u kaxt bo’oy, yéetel le je’elo’ uts ti’al máaxo’ob ku máan chuk kay, ti’ kaajo’ob je’ex Punta Allen, tumen beyo’ ku páajtal u séeb chuuko’ob ikil u k’a’abéetkunsiko’ob nu’ukul ku k’aaba’tik “casitas cubanas” ti’al u kóoliko’ob le chan ba’alche’a’, tumen ba’ax ku beetike’, u bo’oykinsik ja’, tu’ux ku yokol.

 

En español: Langosta, especie migratoria que se mueve a lo largo del Caribe

 

Tu tsikbaltaj chakaye’ je’el u p’isik tak 60 sentiimetróos tu chowakil, ts’o’okole’ yaan ka’ap’éel u nojoch k’i’ixel, yéetel ku bulkubáaj tak tu taamil 90 metróos.

U boonile’ óol ya’ax wa éekume’en chak, ts’o’okole’ tu sóol u paache’ yaan u wáawayil sak, yéetel yaan ichil kamp’éel tak wakp’éel nojoch wiits’ k’an boonil tu nak’.

Je’el u kuxtal tak 20 ja’abo’ob, yéetel ku jaantik aalgáas, u juubilo’ob k’áak’náak yéetel uláak’ ba’alche’ob yaan ich ja’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan