de

del

Ti’al maayaob yéetel aztecaobe’, chak boon ku jóok’sa’al ti’ wech lu’ume’, u chíikulal yuumtsilo’ob, yuum K’iin yéetel k’i’ik’, ts’o’okole’ suukchaj u k’a’abéetkunsa’al ka’alikil beeta’ab kili’ich k’uubajilo’ob tumen úuchben miatsilo’ob; ba’ale’, ka’aj k’uch sak wíiniko’obe’, jach k’a’anankúunsa’ab le boono’, yéetel káaj u seen beeta’al ti’al u túuxtal tak uláak’ noj lu’umo’ob. 

Ichil ba’ax a’alan tumen u noj najil xook Universidad de Harvard, chéen u máasewal kaajilo’ob México u yojelo’ob bix u tséenta’al le chan ba’alche’a’ ku kajtal ich pak’am yéetel bix u beeta’al ti’al u jóok’sa’al u boonil.

“U beeta’al boone’ meyaj jéets’ ku béeytal u beeta’al chéen tumen máasewalo’ob, kex mix bik’in chíimpolta’abo’ob tu yóok’lal”, a’alab tumen Universidad de Harvard.

Foto: Universidad de Harvard

Ti’al u jóok’sa’al boone’, ku ch’a’abal wech lu’um tu k’ab pak’ame’, ts’o’okole’ ku tikinkúunsa’al yéetel ku ju’uch’ul ti’al u jóok’sa’al u poolboil, ti’al túun u ts’a’abal jayp’éel kiimikóos ti’ ti’al u beeta’al le boonilo’. Ku k’a’abéetkunsa’al kex 70 mil ik’elo’ob ti’al u beeta’al jump’éel kiloo boon. Le je’elo’ ku jóok’ol tumen yaan aasidóo karmiinikóo, ba’ax ku beeta’al tumen Dactylopius coccus, u sientiifikoil k’aaba’ le chan ik’ela’.

Tu jo’oloj ya’abach ja’abe’, sak wíiniko’obe’ tu ch’a’aj u meyajto’ob úuchik u palitsilta’al máasewalo’ob, ba’ale’ siiglóo XVIII europeoilo’obe’ tu na’ato’ob bix u beeta’al yéetel bix u jóok’sa’ale’ ka’aj yanchaj u jeelo’ob meyajtik.
Walkila’, boone’ ku beeta’al yéetel sinteetikóo ba’alo’ob, ba’ale’ yaan kaajo’ob tu’ux láayli’ u meyajta’ale’.