de

del

Foto: Efe

Jump’éel xaak’al tu’ux táan u táakpajal u noj najil xook Universidad española de Granada tu chíikbesaje’ tu k’u’ europeoil ch’íich’o’obe’ ku kajtal Arsenophonus nasoniae, jump’éel bakteeryáa ch’úuktik bix u k’éexel u chokolil yóok’ol kaab. 

Xaak’al ku ya’alike’, le bakteerya je’elo’ kach k’a’anan ti’al u p’i’isil bix u k’éexel u chokolil lu’um, ts’o’okole’ ts’o’ok xan u ya’abtal u bin u jaykubáaj tu lu’umil Europa, Portugal tak Finlandia, ts’o’okole’ yaan xan tak Reino Unido, Alemania yéetel Suiza; k’u’obe’ ku meyaj beey nu’ukul líik’sik le chan bakteeryao’ ikil u ts’a’abal tumen u xuuxil Nasonia vitripennis.

Lela’ jump’éel bakteerya luk’sik u 90 por sientoil u xiibil xuux k’ujsik te’e k’u’o’, ts’o’okole’ je’el u béeytal u k’a’abéetkunsa’al ti’al u na’ata’al ba’ax yaan u yil ichil bakteeryáas yéetel ik’elo’ob ts’áako’ob te’elo’; uláak’ ba’ale’, ku k’a’abéetkunsa’alo’ob ti’al u p’i’isil bix u bin u chokotal yóok’ol kaab yéetel bix u jelpajal u kuxtal ik’elo’ob tumen.

Beey túuno’, u yokol bakteeryáa ti’ u xch’upil xuuxe’ ku jelbesik u mejenil ken u tóop’sej, tumen ku p’áatale’ chéen u xch’uupil ku ts’áak, le beetike’ uts u bin u k’i’itpajal bakteeryáa.

“Xaak’ale’, jo’olbesa’an tumen Universidad de Liverpool, ts’o’okole’ ku ye’esik jach ma’alob u bin u k’i’itpajal ichil tuláakal Europa.

“Xuuxe’ k’uch tu lu’umil Europa jayp’éel siiglos paachil ka’aj luk’ Norteamérica, úuchik u k’atik le k’áak’náabo’. Walkila’ k-ojele’ yanchaj jaytúul máako’ob k’ucho’ob Europae’ láayli’ pa’ak’ ti’obi’”, tu ya’alaj u j-xaak’al xookil Zoología ti’ u noj najil xook Universidad de Granada, táakpaj xan te’e xaak’alo’, Jorge Garrido.

Te’e k’iino’oba’ ojéela’an bakteeryáas je’el bix le je’ela’, ku ch’a’abal ti’al u beeta’al xaak’alo’ob, tumen jach no’ojantako’ob ti’al u ts’a’abal u p’iis u yantal ik’elo’ob tsa’aysik jayp’éel k’oja’anilo’ob, je’el bix dengue, malaria o wa u chokwilil Nilo. 

Beyxan, je’el u k’a’abéetkunsa’alo’ob ti’al u xak’alta’al bix u k’éexel u chokolil yóok’ol kaab, tumen u ya’abil ti’ leti’obe’ ku yúuchul wa ba’ax ti’ob kéen k’éexek u chokolil lu’um.

 

Lee: Nidos de aves europeas resguardan una bacteria que ‘mide’ el cambio climático