de

del

U asab ya’abil ba’alche’ob yéetel che’ob yaane’ leti’e’ chúumuktako’obo’; le ma’ seen nuuko’obo’

Ni raras ni comunes, las especies más abundantes tienen un número medio de ejemplares
Foto: Juan Manuel Valdivia

Tu jo’oloj 100 ja’abo’ob káajal u jach ch’úukta’al ba’ax ku beeta’al u jejeláasil ba’alche’o’ob yéetel xíiwo’ob yóok’ol kaabe’, ts’o’ok u yila’al yéetel u yáantajil mil miyoonesil daatóose’ u jach ya’abil jejeláasil kuxtal yaane’ leti’e maas chéen chúumuk yaan ti’ le beyka’aj yano’obo’, tu táan le jach táaj suuk u yila’alo’obo’ wa le jach jela’antako’obo’. 

Beey chíikpaj ti’ jump’éel xaak’al jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Nature Ecology and Evolution, tu’ux ku jach tsikbalta’al ba’ax ku ch’a’abal beey u p’iisil ti’al u na’ata’al nonoj ba’alche’ob yéetel che’ob yaan, yéetel bix xan k’i’itbesa’ano’ob ichil le ts’ook ja’ao’ob’oba’. Le beetike’ jch’a’ab ka’ap’éel modelóos: Ronald Fisher yéetel Frank Preston. 

Le yáaxo’ ku ya’alike’, yéetel bix yanik u áalgoritmosile’, u ya’abil ba’alche’ob yéetel che’obe’ jach jela’antako’ob yéetel le maas ma’ jach táaj yano’obo’ leti’e’ suuk u yila’alo’obo’; ka’alikil Prestone’ ku ya’alike’ kúulpach bin. 

Walkila’, yéetel xaak’al beeta’abe’, maanal mil miyoonesil datóos chíikpaj ti’ tsoolts’íib beeta’ab tu jo’oloj maanal jump’éel siigloe’ (1900-2019), ts’o’ok u ye’esiko’obe’ le ba’alche’ob jach suuk u yila’al yóok’ol kaabe’ leti’e’ mix jach táaj yano’obi’, ba’ale’ beyxan le ma’ jach táaj p’íito’obi’. 

Ku tukulta’ale’ juntúul ba’alche’ jela’an kéen je’ets’ek chéen juntúul wa ma’ ya’ab ila’ani’; le ma’ jach jela’ani’ wa óol yaane’ leti’e’ ku yila’al kex jayp’éel u sientoisil, yéetel le suuko’obo’, kéen ila’ak u sientosil miiles wa miyoonesil. 

Beey a’alab tumen juntúul ti’ máax jbeet le xaak’alo’, Henrique Pereira, máax ku meyaj tu kúuchil Centro Alemán para la Investigación Integrada de la Biodiversidad yéetel Instituto de Biología Martin Luther University Halle-Wittenberg, máax tu múul meyajtaj xaak’al yéetel u ajxaak’alilo’ob Universidad de Florida. 

Pereidae’ tu ya’alaje’ ichil ba’alche’ob ila’an tu beel tumen chan nonoj yano’obe’, ch’íich’o’ob, cícadas, coníferas, wa jun jaats ya’ax aalgáas k’aaba’inta’an olvophutes; ka’alikile’, ichil u ts’ook múuch’o’ob ma’ jach ya’ab ba’al ojéela’an yóok’lalo’obe’ ti’ yaan crustáceos, briozoos, amo’ob, anélidos xnook’olo’ob.