Ti’ jayp’éel maaya kaajo’ob ti’ u péetlu’umil Yucatáne’, máaxo’ob tséentik xúunan kaabe’ láayli’ u beetiko’ob k’uubajilo’ob, je’el bix kéen ets’kúunsa’ak ts’unu’un waaj beeta’an yéetel kaab, juuch’ yéetel máantika, ti’al beyo’ u níib óolta’al yáax kaab ku yantal.
Ts'unu'un waaje’, u chíikul úuchben tuukulo’ob xa’ak’paj yéetel katoliikóo tuukul, tumen tu’ux ku yets’kúunsa’ale’ yaan maaya chíikulalo’ob, ba’ale’ beyxan u ti’al saanto’ob.
“Kéen beeta’ake’ ku t’a’anal yuumtsilo’ob, je’el bix Cháak wa Itzamnáaj, ba’ale’ beyxan ko’olebilo’ob, je’el bix u ko’olebil María wa Candelaria. Ts’o’ok u táakbesa’alo’ob tumen beey úuchik u xa’ak’atal tuukulo’ob yóok’lal ba’ax ku yoksaj óolta’al”, tu tsikbaltaj Alfredo Hau, jlingüista yéetel áaktibiistáa ti’al u péektsilta’al maaya tu lu’umil Yucatán.
En español: Conoce el ‘tamal de colibrí’, una ofrenda para las abejas meliponas
U yets’kúunsa’al ba’al ti’al Xunáan Kaabe’, ku beeta’al ti’ le k’iin kéen yáax jóok’sa’ak kaab, ts’o’okole’ ku táakpajal máaxo’ob tséentik u yik’elo’ob kaab, beyxan u láak’stsilo’ob. Ku yets’kúunsa’al ts'unu'un waaj yéetel uláak’ ba’alob ti’al jaantbil yéetel ti’al uk’bil.
Alfredo Haue’ tu tsikbaltaj ts’unu’un waaje’ píitbil u beeta’al. Ku pak’achta’al u waajil yéetel juuch’, ku ts’a’abal kaab, balche’, yéetel tu ts’ooke’ ku ts’a’abal u k’atabche’il. Leti’ xane’, meyajnaja’an yéetel Escuela de Agricultura Ecológica U Yits Ka'an, tu’ux xan táakpaj ka’aj xak’alta’ab u yúuchben áanalte’il Madrid, tu’ux chíika’an ts’unu’un waaj.
“Chíika’an waaj, beyxan ts’unu’un, ba’ale’ ma’ u k’áat u ya’al wa yéetel leti’ beeta’ani’, tumen ts’a’aban u k’aaba’ le jejeláas ba’alo’ob je’el bix k’ajóolta’anilo’obo’”, tu tsolaj.
Úuchik u meyaj yéetel kabnáalo’obe’ leti’ ka tu yojéeltaj ku beeta’al xan ts’unu’un waaj, ts’o’okole’ tu ya’alaje’ yaan kaajo’ob tu’ux láayli’ u beeta’al.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan