Ka’alikil áalkabnaj u 45ª sesyonil Comité de Patrimonio Mundial beeta’ab tumen Organización de las Naciones Unidas para la Educación, la Ciencia y la Cultura (Unesco), tu noj lu’umil Riad, Arabia Saudita, jayp’éel k’iino’ob paachile’, u jala’achil u noj lu’umil México tu k’a’aytaj ba’ax ts’o’ok u béeykunsik ti’ u nu’ukbesajil Plan de Acción para la protección de la vaquita marina, éejenta’ab tumen Convención sobre el Comercio Internacional de Especies Amenazadas de Fauna y Flora Silvestres (CITES).
Tsolmeyaj beeta’abe’ tsikbalta’ab tumen jaytúul máako’ob táaka’an Grupo Intragubernamental sobre la Sustentabilidad en el Alto Golfo de California (GIS), tu’ux oka’an u máakilo’ob Secretaría de Medio Ambiente (Semarnat), Marina (Semar) yéetel Relaciones Exteriores (SRE).
“Tukulta’ab u beeta’al ukp’éel noj meyajo’ob, yéetel 34 u p’éel meetáas, tu’ux táakbesa’ab jayp’éel ti’ le ba’ax k’áata’ab ka yanak u beeta’al tumen u jeel múuch’o’ob yéetel táanxel kajil mola’ayo’ob, beyxan mokt’aano’ob. Yaan óoxp’éel noj bej jets’a’an: 1) Medio ambiente yéetel sostenibilidad; 2) Seguridad yéetel u chíimpolta’al a’almajt’aan; 3) U próoduktibidadil chuk kay meyaj. Ba’ale’, beyxan ku ch’a’anukta’al bix yaanik le kaajo’obo’, yéetel k’a’abéet u mu’uk’ankúunsa’al meyaj ichil noj lu’umo’ob, yéetel u táakbesa’al kaajo’ob ti’al u béeytal u je’ets’el ba’alob te’e baantao’”, jts’a’ab k’ajóoltbil.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan