Xma’ ts’o’omel pool, ts’o’oke’ u nojochile’ chéen p’el u chukik jump’éel sentimeetróo. U k’aaba’e’ cubomedusa, ts’o’oke’ ku béeytal u k’a’abéetkunsik u paakat yéetel sensoorées ti’al u p’itik ba’alo’ob, beyxan ti’al u kaambal je’el bix u bin u yúuchul ba’alo’ob ti’; lela’ jump’éel ba’al ma’ ojéela’an ba’axten wa bix u béeyta’ali’.
Tripedalia cystophora, u sientifikoil k’aaba’, ts’o’oke’ ich káastelan t’aane’ k’ajóolta’an beey medusa del Caribe. Leti’e’ p’aayach u wíinkilal, beey chan kuuboe’ (le beetik k’ajóolta’an xan beey cubozoo), ts’o’oke’ u mejen k’abo’obe’ yaan u benenoil sajbe’entsil ti’ wíinik.
Medusa je’el bix le je’ela’ chíika’an jach ma’alob ti’al u máan ich ja’ kex tumen tu jach wo’oltikubáaj, yéetel kex jach k’a’ak’al u beel yéetel u moots chakte’ob.
Chéen jan tukultbile’, yaan ya’abach ba’al ma’ tu jáan na’ata’al yóok’lal ba’alche’, tumen chéen p’el yaan ti’ jump’éel jaytsiléen ts’u’uts’uk yáal bak’pachik u wíinkilal, ba’ale’ ku béeytal u kaambal tumen yaan ba’ax chíika’an ti’ uláak’ ba’alche’ob yéetel u láak’mubáaj: kamp’éel sensoorées yéetel le ku béeytal u nu’uktik u wíinkilal.
Ropalio u k’aaba’ lalaj sensoro’ob yéetel yaan ka’ap’éel u yich de beey leentee’, ts’o’oke’ chúumuke’ ti’ ku láaj na’atik ba’ax ku yilik.
Ti’ lalaj u ropalioilo’ob Tripedalia cystophora yaan kex mil neuroonáas, ka’alikil chan xya’axkach Drosophila yaan kex 200 mil neuroonáas.
Xaak’al beeta’an tumen Jan Bielecki, ti’ u noj najil xook Universidad de Kiel, yéetel Anders Garm, ti’ u noj najil xook Universidad de Copenhague, ku chíikebsik ba’alche’ ku beetik ba’ax k’ajóolta’an beey condicionamiento operante, lela’ na’at ku káajal u yantal tu’ux ku béeytal u tuklik ba’ax je’el u yúuchule’.
Ajxak’al xooko’obe’ tu ya’alo’obe’, cubomedusae’ ku kanik u p’is beyka’aj na’ach yanik ti’ wa ba’ax, ts’o’oke’ lelo’ ku béeykunsik ikil u nupik ba’ax ku yilik yéetel ba’ax ku k’amik kéen kóojok wa tu’ux. Ti’al u yojéelta’ale’, ajxak’al xooko’obe’, tu ts’áajo’ob medusáa ichil jump’éel chan wóolis nu’ukul chuup yéetel ja’, tu’ux jts’a’ab ba’alo’ob óoli’ je’el bix mootso’obe’. Ba’alche’ tu kanaj u séeb péek ichil le nu’ukulo’, kex tumen chan talam u yila’al moots’o’ob, tu jo’oloj u yáax k’olkubáajo’ob te’e pak’o’obo’.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan