U mola’ayil Organización Mundial de la Salud (OMS) táan u ya’alike’ ma’alob u yáax báakunail deengue, meyajta’an tumen japonesail mola’ay Takeda, tu k’iinilo’ob jach táan u bin u ya’abtal u pa’ak’al le k’oja’anila’, ti’ lu’umo’ob je’el bix Latinoamérica, ikil táan u k’éexel u chokolil yóok’ol kaab, ichil uláak’ ba’alo’ob.
U kuadribaleente báakunail TAK-003, mootschaja’an ti’ biirus ma’ jach mu’uk’a’an yéetel tsa’aysik deengue, ts’o’oke’ ku ya’alale’ no’ojan ti’al paalal yaan ichil wakp’éel tak 16 u ja’abil, ti’ kaajo’ob tu’ux ts’o’ok u jach piimtal le k’oja’anila’, beey úuchik u k’a’aytal tumen máax jo’olbesik OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus.
Walkila’, ts’o’ok u ye’esa’al u no’ojanil le ts’aak túunta’an ichil máako’ob yaan u ja’abil ichil 4 tak 16, tu lu’umilo’ob Asia yéetel Latinoamérica, beey tsola’ab tumen xfinlandesail xaak’al xook Hanna Nohynek, máax jo’olbesik máaxo’ob tsolnu’uktik OMS ti’ ba’axob yaan ba’al u yil yéetel íinmunisaasyoon, yeetel máax tu much’ajubáaj tu kaajil Ginebra ti’al u tsikbalta’al jejeláas bix je’el u béeytal u ts’a’abal báakuna ti’ kaajo’ob.
K’aaba’inta’an Qdenga. U báakunail TAK-003 ma’ úuch ku éejenta’al u k’a’abéetkunsa’al Europa, Reino Unido, Brasil, Argentina, Indonesia yéetel Tailandia, ichil uláak’o’ob.
En español: OMS recomienda la primera vacuna contra el dengue, cuya transmisión crece en Latinoamérica
Ikil táan u chokojtal yóok’ol kaabe’, u jejeláasil k’oxol aedes, le ku pak’ik deengue yéetel u jeel k’oja’nao’obe’, ts’o’ok u kanik kuxtal tak yóok’ol jayp’éel meetros tu yóok’kabil k’áak’náab yéetel uláak’ tu’ux ma’ suuk u kuxtal ka’achili’, le beetik ku p’áatal ich sajbe’entsil kajnáalo’ob yaan te’e wiitso’obo’ yéetel tu’ux teempladóo u máan k’iin, tumen ka’ache’ tumen beey u máan k’iino’, ma’ tu jach k’uchul le pak’be’en k’oja’anilo’oba’.
Tu jats k’iinil beraanoe’, a’alab ti’ europeoil noj lu’umo’ob tumen OMSe’ ka bin u kaláantubáajo’ob ti’ deengue je’el u jach pa’ak’ale’, tumen ooxol táan u beetike’, maas ku xáantal ts’o’oke’ maas táan u yu’ubal.
Nohyneke’ tu ya’alaj múuch’ táan u tsolxikintik te’e OMSo’ “ku ya’alik ka tukulta’ak je’el u béeytal u k’a’abéetkunsa’al báakunáa ti’ kaajo’ob tu’ux piim yanik u k’oja’anil deengue yéetel tu’ux séeba’an u pa’ak’al”.
Ts’o’oke’ yóok’lal u ja’abil máax ti’ je’el u béeytal u ts’a’abale’, a’alab noj lu’umo’obe’ unaj u xak’alta’al wa tu paalil, wa tu táankelemil máak ku asab talamtal u tsa’ayal, ti’al u káajal u ts’a’abal.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan