de

del

Me’ex wa púuts’kay

El cangrejo sangre azul
Foto: Steve B

Ich káastelan t’aane’ k’ajóolta’an beey cangrejo herradura wa cacerola de mar. Juntúul úuchben ba’alche’ ts’o’ok u suukta’al u kíinsa’al te’e k’iino’oba’, tumen ku ch’a’aba’al u ch’ooj k’i’ik’el ti’al u beeta’al ts’aako’ob, beey tsikbalta’ab tumen jbiologóo Cristóbal Carrión. 

Tu tsikbaltaje’, juntúul k’a’anan ba’alche’ suuka’an u kóojol tu jáal ja’ilo’ob Quintana Roo, tu petenil Holbox, ba’ale’ beyxan yaan tu’ux ti’ Yucatán.

Leti’e’ tu ya’alaje’, jach chéen leti’e’ ba’alche’ ch’ooj u k’i’ik’el. U sientifikoil k’aaba’e’, Limulus polyphemus, yéetele’ ku tso’olol tu’ux kaja’an; limo lu’um, ts’o’oke’ ti’ xan ku mukikubáaj. Uláak’ jump’éel t’aane’, polyphemus ku chíikbesik juntúul úuchebn griegoil máak ku tsikbalta’al ka’achij, Polifemo, juntúul siklopée jach k’ajóolta’ab tumen u yuume’ Poseidón yéetel u na’e’ Ninfa Toosa.

Ku ya’alale’, ba’alche’e ts’o’ok u kuxtal way yóok’ol kaabe’ kex walkil 475 miyoonesil ja’abo’ob, maas jach úuchbentako’ob ti’ díinosaurios kuxlajo’ob walkil 65 miyoonesil ja’abo’ob. 

U wíinkilal ba’alche’ ma’ jach k’éexei’, tumen ka’ach tu jats k’iinil mesozoico, tu béeyilii’ je’el bix u yila’al beora’, le beetik ts’o’ok u kanik kuxtal.
Ku chowaktal tak 60 cm yéetel u kóochile’ kex 30 cm, yéetel suuk u jaantik mejen kayo’ob, xíiwo’ob yéetel moluuskóos. 

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan