Tu kaajil Ónavas, Sonorae’ kaxta’ab jump’éel kúuchil tu’ux muka’ab 115 u reestosil wíinik; yéetelo’obe’ béeychaj u ya’alale’, kaajo’ob kuxlajo’ob te’e baantao’, kex walkil mil ja’abo’ob paachile’ suukchaj u tats’kúunsik u poolo’ob yéetel u jots’ik u kojo’ob, tumen beey u na’atiko’ob u jats’utsil wíinik.
Walkil jayp’éel ja’abo’ob paachile’, arkeologose’ ma’ u yojelo’ob ka’ach wa ku beeta’al balo’ob beey ka’ach tu wíinkilalo’obo’, tumen maas suuk u yila’al tu chúumukil México wa uláak’ táanxel tu’uxo’ob; ba’ale’, ila’abe’ láayli’ xan beeta’ab tu lu’umil Sonora.
En español: Deformación craneal y mutilación dentaria, prácticas prehispánicas en Ónavas, Sonora
“T-ialje’ yaan ka’ap’éel bix u tats’kúunsa’al u pool máak, kex 60 u túul ila’ab beyo’, xiibo’ob yéetel ko’olelo’ob. Le je’elo’ na’atpaj beey jump’éel ba’al ti’al u chíikbesa’al u jats’utsil wíinik, wa ti’al xan u ye’esa’al máakalmáak u kúuchil ich kaaji’”, tu ya’alaj Cristina García Moreno, x-xak’al xook ti’ u kúuchil Centro Instituto Nacional de Antropología e Historia (INAH) Sonora.
Wíinkilalo’obe’ úuchbentako’ob; ku tukulta’ale’ kuxlajo’ob kex ichil u ja’abil 900 tak 1300 tu jaatsil ja’ab Nuestra Era, le beetik túune’, ku béeytal u ya’alale’ u kaajil Pimas máaxo’ob k’exik ka’ach u wíinkilalo’ob.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan