de

del

Jump’éel túumben xaak’ale’ tu chíikbesaje’, táankelem chimpanseso’obe’ ku béeytal u k’e’ek’exik u juum u t’aano’ob; le je’ela’ jump’éel ba’al ojéelta’an ku béeytal u beeta’alk tumen wíinik.  

U béeytal u beeta’al jejeláas juumo’ob yéetel t’aane’, ku meyaj ti’al jejeláas ba’alo’ob ti’al u ka’anal t’aan, ba’ale’ ku tukulta’al ka’ache’ lelo’ ma’ táan u béeytal u beeta’al tumen u jeel ba’alche’ ma’ wíiniki’.  

Wíinik tu neene’ile’ ku beetik jejeláas juumo’ob ti’al u ts’áak u na’at uláak’ ba’alo’ob. Awat, che’ej, ok’ol, chéen jayp’éel ba’alo’ob ku k’a’abéetkunsa’al ts’o’oke’ sáasil ba’ax ku ye’esik. Ba’ale’ yaan uláak’ juumo’ob ku beetik ti’al u ye’esik chéen tu t’aan, je’el bix u babalt’aan, tumen lelo’ ma’ jump’éelili’ ba’ax ku ya’aliki’. 

Jump’éel túumben xaak’ale’ ts’o’ok u ye’esike’ táankelem yéetel mejen chimpaseso’obe’ láayli’ xan ku k’a’abéetkunsik u juum u t’aano’ob óoli’ je’ex wíinik, le beetike’, ku béeytal u tukulta’ale’ u moots u béeytal u t’aan wíinike’ ti’ u taal ti’ k’eexil yanchaj ti’ u ch’i’ibal primatées.

Derry Taylor, juntúul ti’ u yuumilo’ob xaak’al ku meyaj tu kúuchil Departamento de Psicología, ti’ u noj najil xook Universidad de Portsmouth, tu ya’alaj ti’ k’a’aytajil ts’íib: “Tuláakal ba’al kuxa’ane’ ku kaxtik bix na’atikubáaj yéetel u jeelo’ob, ba’ale’ chéen wíinik tu kanaj t’aan. Bix túun úuchik le je’ela’, jump’éel ba’al ma’ béeyak u na’atali’.  

“Tak walkila’ mina’anto’on mix ba’al e’esik wa chimpaseso’obe’ ku béeytal u k’e’ek’exik u t’aano’ob, le beetik ba’ax táant u yojéelta’ale’ noj ba’al ti’al u na’ata’al bix úuchik u síijil u t’aan wíinik”.

Xaak’ale’ jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil iScience, ts’o’oke’ jump’éel ti’ le yáax beeta’an yóok’lal bix meyaj u t’aan chimpaseso’ob, je’el bix a’alabik tumen ajxak’al xooko’ob.  

Ka’aj xak’alta’ab yéetel jatsa’ab juumo’obe’, ila’abe’, je’el bix nene’obe’, chimpaseso’obe’ ku beetiko’ob jejeláas juumo’ob ti’al u ye’esiko’ob jayp’éel ba’alo’ob, ba’ale’ beyxan táaka’an bix u yuts’ik wa péeksik u yicho’obi’.