de

del

El Niño yaan u beetik u yantal 110 miyoonesil máax ti’ kun k’a’abéetal ti’ob janal, ba’ale’ ma’ tun yantal

Fenómeno 'El Niño' en curso producirá 110 millones de damnificados alimentarios
Foto: Reuters

U k’éexel bix u k’áaxal cháak ichil tuláakal yóok’ol kaab yóok’lal ba’ax k’ajóolta’an beey El Niño te’e k’iino’oba’, yaan u jelbesik bix u yúuchul paak’áal, ts’o’oke’ yaan u beetik u yantal 110 miyoonesil máako’ob bíin u yaayanto’ob ba’al ti’al u tséentikubáajo’ob, ba’ale’ ma’ xan táan u yantal áantaj ti’al u ts’a’abal janal ti’obi’.

Beey úuchik u ya’alal tumen ajxak’al xooko’ob táakano’ob ich Red de Sistemas de Alerta Temprana contra la Hambruna (Fews Net, yóok’lal bix u k’aaba’ ich inglés t’aan).

Meyajta’ab jump’éel maapáa tumen máaxo’ob táaka’ano’ob te’e Redo’, tu’ux esa’asb bix u ja’ats’al tumen El Niño u jejeláasil k’a’anan paak’áalo’ob je’el bix triigóo, ixi’im, áarros, sooyáa yéetel soorgóo. Xak’alta’ab bix suuka’an u yantal le ba’alo’oba’, beyxan bix úuchik u k’éexel u máan k’iin ichil u ja’abilo’ob 1961 tak 2020. U ajxak’al xookilo’ob NASA Harvest yéetel Centro de Vuelo Espacial Goddard ti’ u áajensyáa éespasyalil, NOAA, ti’ u noj najil xook Universidad de Maryland yéetel Centro de Riesgos Climáticos de Santa Bárbara t’i u noj najil xook Universidad de California múul meyajnajo’ob te’e xaak’ala’.

“Ku tukulta’ale’ le jejeláas ba’ax ku yúuchul yéetel El Niñoe’ ku jelbesik bix u ts’áak paak’áalo’ob, kex tu kanjaatsil lu’um ku meyajta’al ichil tuláakal yóok’ol kaab”, a’alab ti’ k’a’aytajil ts’íib jóok’sa’ab tumen Observatorio de la Tierra de la NASA. Le beetike’, jaaj yaan chi’ichnakil yéetel ba’ax ku taal u k’iin yéetel paak’áalo’ob, tumen jejeláas bix u ja’ats’alo’ob kéen úuchuk wa ba’ax.

Ichil xaak’al beeta’abe’, ila’abe’ ma’ xaan wa El Niño ma’ táan u cha’ik u jach yantal ixi’im tu noojolil África yéetel América Central yóok’lal yáax k’iin. Mix xan triigóo tu lu’umil Australia yéetel arroz tu noojol-lak’inil Asia.

K’aak’as ba’al ku taal tu paach El Niño ku bin u maas ts’u’uytalo’ob ti’ noj lu’umo’ob, je’el bix Zimbabue, u noojolil Zambia, u noojolil yéetel u chúumukil Mozambique, je’el bix xan u xaman-lak’inil Sudáfrica.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan