de

del

Foto: Pablo Ramos

Kex tumen u mola’ayil Organización Mundial de la Salud (OMS) mantats’ u ya’alik ba’ax utsil ku taasik tu kuxtal wíinik u péeksik u wíinkilale’, ku tukulta’ale’, ichil tuláakal yóok’ol kaabe’, ti’ kantúul nojoch máake’, juntúule’ ma’ tu péeksik u wíinkilal tak tu jach p’íitil le unajo’, tso’oke’ u 80 por sientoil táankelemo’obe’ ma’ xan táan u chúukbesiko’ob le beyka’aj ku k’áata’alo’. 

Ichil ba’ax chíikpaja’an tu xookil Encuesta Nacional de Salud y Nutrición 2022, tu noj lu’umil Méxicoe’ maanal u 65 por sientoil paalale’ ma’ xan táan u chukik le beyka’aj ku k’áata’al ka u péeks u wíinkilalo’ob, ts’o’oke’ maanal u 30 por sientoil táankelem yéetel nojoch máako’obe’ ma’ xan táan u wenelo’ob le beyka’aj unajo’.

Máaxo’ob ku meyajo’ob tu mola’ay Instituto Nacional de Salud Pública, je’el bix Catalina Medina, Alejandra Jáuregui, César Hernández yéetel Citlali González, tu ya’alajo’ob chéen u 1.5 por sientoil paalal, yéetel u 4.7 por siento táankelemo’ob, u 4 por siento nojoch máako’ob yéetel 1.5 por siento ch’ija’ano’obe’ ku péeksik u wíinkilal je’el bix jets’a’an yéetel ba’ax yaan u yil yéetel u péeksikubáaj, bix u jach p’áatal kulik ya’abach súutukil yéetel beyka’aj súutukil ku wenel.

Ti’ xaak’al beeta’ab ti’al u yojéelta’al óoli’ bix yanik wíinik kéen jo’op’ok u péeksikubáaje’, ajxak’al xooko’obe’ tu ya’alajo’ob k’a’anan u beeta’al nu’ukbesajo’ob ti’al ka péeknak máak je’el ba’axak u ja’abil ka yanak, tumen ku ya’ako’obe’ lelo’ ku beetik u yantal talamo’ob tu kuxtal máak tu paachil k’iin.

U p’áatal ma’ u péeksik u wíinkilal máake’, ku beetik u maas p’áatal paalal tu táan páantayas, tumen ojéela’an paalal yéetel táankelemo’obe’ maanal ka’ap’éel oora ku p’áatal tu táan sáansamal. Uláak’ ba’ax ila’abe’, u 62.8 por siento mejen paalal yaan ichil 10 tak 13 u ja’abile’ ma’ tu wenel ichil bolon tak ukp’éel ooráas sáansamal; u 48.1 por siento táankelemo’ob ichil 14 tak 17 u ja’abile’ ma’ tu je’elel ichil waxak tak lajunp’éel ooráas.

OMSe’ ku ya’ak paalal yéetel táankelemo’obe’ unaj u beetik kex 60 minutóos éejersisyóo, ts’o’oke’ k’a’abéet u meyajtik u muuk’ kex óoxtéen ich semanáa: ka’alikil nojoch máako’ob ichil 18 tak 64 u ja’abile’ unaj u péeksikubáaj ichil 150 tak 300 minutóos ich semanáa.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan