de

del

Yóok’lal xaak’ale’, yaan túumben tuukul jets’ik úuchben ko’olele’ ku máano’ob ts’oon ka’achij

Nueva hipótesis sostiene que las mujeres de la prehistoria eran cazadoras
Foto: Ilustración Jeffrey C. Chase

Ti’ jump’éel túumben xaak’al meyajta’ab tumen Sarah Lacy, ti’ u noj najil xook Universidad de Delaware, yéetel jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unilo’ob Scientific American yéetel American Anthropologist.

Lacy yéetel u yéet meyaj Cara Ocobock, ti’ u noj najil xook Universidad de Notre Dame, tu xak’altajo’ob bix u ja’atsal ka’ach meyajo’ob ichil xiibo’ob yéetel ko’olel ti’ paleolítica jatsk’iino’ob, kex walkil 2.5 miyoonesil yéetel 12 mil ja’abo’ob. Ti’al u beeta’ale’ xak’alta’ab jejeláas ba’alo’o ichil kúuchilo’ob yéetel xook, tu’ux ila’abe’ ma’ ya’ab ba’ax táakmuk’tik tuukul a’alik jatsa’ab meyaj ichil xiib yéetel ko’olel. Beyxan xak’alta’ab bix u wíinkilal ka’ach ko’olel, ka’aj ila’abe’ leti’obe’ ku béeytal u máano’ob chuuk, ba’ale’ beyxan mina’an óoli’ mixba’al e’esik wa ma’ tu beetiko’ob ka’achij, beey a’alab ti’ k’a’aytajil ts’íib jóok’sa’ab tumen Universidad de Delaware.

X-xaak’alo’obe’ múul meyajnajo’ob tumen ma’ uts tu yicho’ob “u ya’alal ka’ache’ chéen xiib bin ku máan chuuk, ts’o’oke’ jatsa’ab meyaj ku beeta’al te’e k’inako’obe’ tumen xiib bin le ku máan chuuk yéetek ko’olel ku máan u monláant ba’ax ku chu’ukul. Ba’ale’ ti’ meyaj tu beeto’obe’ chíikpaj keet yanchaj ba’al ti’al tuka’atúulal úuchik u xak’alta’al úuchben nu’ukulo’ob, ba’ax ku jaanta’al, ba’ax bona’an, bix u mu’ukul wíinik ka’achij yéetel bix wíinkilalo’ob.

Ka’aj kaxta’ab jejeláas ba’alo’ob yóok’lal bix úuchik kuxtal ka’ach úuche’, jumpuul úuchik u je’ets’el xiib beetik. Ma’ tu béeytal k-a’alik máax beet wa ba’ax. Mix tu páajtal k-a’alik máax beet xan u nu’ukul meyaj, tu ya’alaj Lacy, ba’ale’ yaan ba’ax e’esike’ óoli’ ma’ yanchaj jela’anil ichil u meyaj xiib yéetel u meyajil ko’olel.

Beey túuno’, x-xaak’alo’obe’ tu yilo’ob ba’ax u jela’anil ichil u wíinkilal xiib yéetel ko’olel ka’aj na’atabe’ xiibe’, maas séeb yéetel mu’uk’a’an u yáalkab wa u ch’iin, ba’ale’ ko’olele’ maas mu’uk’a’an ti’al u xáantal tu beetik wa ba’ax, je’el bix áalkab. Ts’o’oke’ le je’elo’obo’ ba’al k’a’anantak ti’al u chuuk wíinik.

Lacy ku ya’alike’, xaak’alo’ob ku beeta’al ka’ach tumen xiibe’ ku beetik xan u jela’antal bix u pakta’al úuchben wíiniko’ob, le beetik ku ya’alike’, séeba’an úuchik u táakmuk’ta’al tuukul a’alike’ chéen xiib beetik, tumen tak ba’ax ku beeta’al ti’al cha’antbil yéetel e’esajilo’obe’ tu chíimpoltajo’ob ba’ax ku ya’alal, ts’o’oke’ kéen beetik xaak’alo’ob tumen ko’olel tu’ux ku ya’alal kúulpach tuukulo’obe’ ma’ tu chíimpolta’al u meyajo’ob mix xan tu xak’alta’ali’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan