de

del

Foto: Ap

Junmúuch’ máako’ob tu beetaj jump’éel xaak’ale’, tu meyajtaj jump’éel mapeo tu yóok’kabil k’áaxo’ob kaláanta’an ichil tuláakal yóok’ol kaab, le beetike’ béeychaj u yila’ale’, le tu’ux kuxa’an nonoj ba’alche’ob jaantik xíiwo’obe’ ku jejeláastal xan che’ob ku yantal, ts’o’oke’ lelo’ jump’éel ba’al ku tukulta’al je’el u beetik uts ti kuxtal.

U ts’aatáanta’al u jejeláasil k’áaxo’ob yéetel u kuxtal ba’alache’obe’ k’a’anan ti’al u kaláanta’al yóok’ol kaab, ti’al xan u ch’éejsa’al u chokojtal yóok’ol kaab, lela’ jump’éel ba’ax beetik k’a’anantal le nukuch ba’alche’obo’. 

Ti’ jump’éel túumben xaak’al jts’a’ab k’ajóotlbil tu pikil ju’unil One Earth, junmúuch’ ajxak’al xooko’ob ti’ u noj najil xook Universidad de Lund, tu xak’altaj bix u paklan yantal nukuch ba’alche’ob yéetel che’ob ti’ k’áaxo’ob kaláanta’an.

 

En español: Los grandes herbívoros contribuyen a la diversidad de árboles

 

Xaak’ale’ tu ye’esaje’ u ka’anal yáalil che’obe’ ma’ jach táaj tu’ux yano’obi’, ba’ale’ maas jach táaj ya’ab yaan ti’ k’áaxo’ob tu’ux kaja’an le nukuch ba’alche’obo’, tu ya’alaj Lanhui Wang, juntúul ti’ le ajxaak’al xooko’obo’. 

Ti’ meyaj beeta’abe’ ila’ab nuupul yanik u nuuktakil ba’alache’ob jaantik xíiw yéetel le jejeláas che’ob ku yantal ti’ k’áaxo’ob kaláanta’an, u ya’abile’ ba’alche’ob ku máan xaak’al yéetel jaantij jejeláas ba’alo’ob, je’el bix éelefantes, bisoontes yéetel alsees, tu’ux ma’ jach táaj k’éexel lu’umi’, tu tsolaj u noj yuumil xaak’al,, Jens-Christian Svenning, ti’ u noj najil xook Universidad de Aarhus.

Ichil ba’ax a’alab tumen Lanhui Wang, le túumben ba’ax kaxta’ab te’e xaak’alo’ ku chíikbesiko’ob u k’a’abéetil u múul ts’a’abal ba’alche’ob jaantik wíixo’ob ti’al u ka’a líiks’a’al che’ob yéetel k’áaxo’ob. Ma’ chéen ti’al u yutsil b’alache’ob, tumen ti’al xan u jejeláastal kuxtal. Ajxaak’alo’obe’ u ya’alo’obe’ jump’éel ba’al ma’ táan u jach ch’a’anuktal wa jump’éel ba’al uts ti’al u kaláanta’al yóok’ol kaab. 

Ba’ax kaxta’ab ti’ xaak’ale’ ku ye’esik u k’a’ananil u tsikbalta’al bix táan u k’a’abéetkunsa’al k’áax yéetel ba’ax unaj u beeta’all ti’al u kaláanta’al. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan