de

del

Foto: Ap

Walkila’ ts’o’ok u yila’ale’ yaan Jump’éel u jejeláasil pingüino ku béeytal u wenel tak 21 ooráas sáansamal tumen ku ja’ajatsik maanal 600 u téenal, wa ba’ax ku k’aba’tik fases de microsueño, ku xáantal jump’éel ooráa, yéetel maanal 10 mil u xóoxot’ súutukwenel sáansamal.

Kéen jo’op’ok u ya’abtal, wa sajbe’entsil tu’ux yane’, ma’ tu xáantal tu wenel maanal kamp’éel segundóos.

Le ba’alche’oba’ ku k’e’ek’exik u búuj u ts’o’omel u pool ku k’a’abéetkunsiko’ob ti’al u wenelo’ob. Kex tumen ya’ab u xóoxot’ wenelo’obe’, pingüinose’ ku béeytal u ya’abtal kex tumen óol talam tu’ux kuxa’an. Beey úuchik u chíikpajal ti’ túumben xaak’al xook beeta’ab tumen junmúuch’ máako’ob ti’ u noj lu’umilo’ob Lyon yéetel Corea, tu’ux táakpaj Niels Rattenborg ti’ u mola’ayil Instituto Max Planck de Inteligencia Biológica.

En español: Pingüinos duermen 12 horas al día al sumar miles de microsueños

Xaak’ale’ béeychaj u yáax juntéen e’esik juntúul ba’alchee’ ku béeytal u ya’abkunsikubáaj tu beel kex tumen jach ya’ab juntéen u xóoxot’ wenel, beey jts’a’ab k’ajóolbtil ti’ jump’éel k’a’aytajil ts’íib ti’ u mola’ayil Instituto Max Planck.

Ka’alikil u k’íikunsik u ye’elo’obe’, u pingüinosil barbijoe’ ku jach béeytal u wenelo’ob, ba’ale’ xóoxot’ u beetik, ts’o’oke’ chéen segundóos ku xáantal. Kex tumen beey u wenelo’, ch’íich’o’obe’ béeychaj u síijsik u mejenil, le beetik ku tukulta’ale’ u béeytal u je’elel tu beele’ ku béeykunsik yéetel le xóotmanxóot wenel ku beetiko’. Le je’ela’ míin jump’éel bix úuchik u ts’aatáantik ba’alche’ u kaláantik u ye’el ti’ ba’ax k’ajóolta’an beey págalos subantárticos (juntúul chan ba’al jaantik u ye’el), yéetel ti’al u kaláantikubáaj ti’ uláak’ pingüinoso’ob.

Ajxak’al xooko’ob ti’ u kúuchil Centro de Investigación de Neurociencias de Lyon, Instituto Coreano de Investigaciones Polares yéetel Instituto Max Planck de Inteligencia Biológica de Alemania tu t’u’ulpachtajo’ob ba’ax ku beetik yéetel bix u péek u ts’o’omel u pool u pingüinosil barbijo ku ya’abtalo’ob tu petenil Rey Jorge, Antártida. T’u’ulpachta’ab pingüinos bulukp’éel k’iino’ob, ti’ lu’um yéetel ti’ k’áak’náab. Tu bulubáajo’ob 200 metros. Ts’o’oke’ ila’ab ba’ax ku beetiko’ob wa naats’ yanik págalos, yéetel ke’et tu’ux yaan xwo’okinil tu chúumuk u múuch’ kaajil pingüinos ka’aj ila’abe’ lelo’ ku jelbesik bix u wenelo’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan