Le kaana’ ku yila’al tuláakal tu’ux ti’ le petenila’, tu ya’alaj Pedro E. Nahuat, jbiologóo yéetel juntúul ti’ máaxo’ob káajs Ya'ax Kaan Yucatán: rescate y reubicación de anfibios y reptiles.
Jach táaj séeba’an u máan, ts’o’oke’ yaan ku yila’al Estados Unidos, u petenil Yucatán yéetel centroamérica.
En español: Culebra corredora de petatillos, una de las especies más bonitas de la península de Yucatán
“Jump’éel ba’al jach chíika’an ti’e’, yaanal u boonil wa táanxel tu’ux yaan, ba’ale’ le yaan te’e petenila’ leti’e’ maas jats’utstako’obo’”.
U pool yéetel u neje’ ya’ax-ch’oon, ts’o’oke’ u wíinkilale’ óol boox yéetel ti’ lalaj xéexet’e’ yaan jump’éel ya’ax-k’aank’an ch’aaj. Suuk u yila’al tu’ux yaan ja’, tumen ti’ ku kaxtik u yo’ochi’, ikil u máan u yúuts’bent yéetel u yaak’.
Pedro E. Nahuate’ tu ya’alaj kex tumen jets’a’an mina’an u ts’aake’, láayli’ u tsikbalta’al ba’al tu yóok’lal. Suuk u jaantik muuch, kay yéetel uláak’ ba’alche’ob ma’ nojochtako’obi’.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan