de

del

Síiniko’obe’ ku ‘ya’ako’ob’ unaj u meyaj jejeláas xíiwo’ob ti’al u yantal bioenergía

Las hormigas 'aconsejan' usar diversas plantas para producir bioenergía
Foto: Europa Press

Jump’éel xaak’al beeta’ab ti’ u kaajilo’ob síinike’, tu ye’saj k’a’anan u k’a’abéetkunsa’al jejeláas xíiwo’ob ti’al u beeta’al bioenergía, tumen beyo’ ku kaláantpajal yóok’ol kaab yéetel ku yantal xan kóombustiblées maas uts ti’al le lu’uma’. 

Beey u je’ets’el meyaj beeta’ab tumen u ajxak’al xookilo’ob Estados Unidos, jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Frontiers in Conservation Science. Beey túuno’, ajxak’al xooko’obe’ tu ketajo’ob bix u kaajilo’ob síinik ti’ jejeláas u siistemasil paak’al bioenergético yaan, ti’al u béeytal u na’ata’al bix u yantal ba’al u yilo’ob ti’ biotikóo kaajo’ob, yéetel ba’ax ku beetiko’ob. 

K’a’abéet u yila’ale’, kex tumen jump’éel muuk’ ku babal yantale’, u k’a’abéetkunsa’al biokombustiblese’ ya’ab ba’al ku taasik tu paach, tumen u pa’ak’al ya’abach ti’ le je’elo’obo’ ti’al ka seen yanak kóombustiblee’ je’el u beetik u k’astal ya’abach lu’um yéetel kuxtal ti’ u sisteemasil paak’áal tu’ux ku beeta’al biomasa. U sisteemail paak’áale’ ku na’ata’al beey paak’áal, u sekuensyáail yéetel bix u meytajta’al ti’ jump’éel k’áax jeets’el. 

Ti’al u xak’alta’al jach bix u yúuchule’, ajxak’al xooko’obe’ tu jach ilo’ob ba’ax ku yúuchul yéetel 10 u p’éel u síistemasil u paak’áalil bioenergía ti’ jun jaats jóok’sa’an ti’al xak’altbil, tu kaajil Michigan. 

Aj xak’al xooko’obe’ tu chuko’ob óoli’ kex 10 mil síiniko’ob, ti’ kex 22 u p’éel u jejeláasil. Ti’ jejeláas lu’umo’obe’, leti’obe’ jejeláaschaj xan ba’ax tu beetajo’obi’, keetel yéetel le maas ma’ talam tu’ux yanchajo’obo’. Maas jach táaj jejeláaschaj ti’ lu’umo’ob tu’ux maas jejeláas yanik, ts’o’oke’ maas p’íitchaj ti’ le tu’ux ma’ jach talamtak u yantali’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan