de

del

Ojéelta’ab ba’ax ku k’astal tu wíinkilal máak kéen u p’at u ts’u’uts’ik chamal

Revelan daño prolongado del tabaquismo en sistema inmune de ex fumadores
Foto: Ap

K’aak’as ba’al ku beetik tu wíinkilal máak chaamal kéen u p’atej, maas jach táaj taam ti’ le ku tukulta’alo’, tumen ku jelbesik sistema inmunitario, a’alab ti’ ka’ap’éel xaak’alo’ob beeta’ab.

“U ts’u’uts’al chamale’ ku péeksik bix u meyaj sistema adaptativo mantats’”, a’alab tu pikil ju’unil Nature yóok’lal ba’ax ku taal tu paach chaamal, tumen Organización Mundial de la Salud (OMS) ku ya’alike’, u ts’u’uts’ale’ ku kíinsik kex 8 miyoonesil máako’ob ja’ab man ja’ab ichil tuláakal yóok’ol kaab.

Beey túuno’, xaak’ale’ tu ch’a’ajoltaj jump’éel ba’al mix juntéen yáax ch’a’anuktak: sistema inmune adaptativo, tumen lelo’ ku yantal yéetel infecciones, ts’o’oke’ beey u p’áatal jela’anilo’, kex ka ch’éenek u ts’u’uts’al chamal. 

Le je’ela’ ojéelta’ab tumen xak’alta’ab ba’ax úuch yéetel mil máako’ob. Leti’obe’ yéeyabo’ob manaal 10 ja’abo’ob paachil, úuchik u beeta’al jump’éel meyaj tumen Instituto Pasteur, tu noj kaajil París, ts’o’oke’ u inmunidade’ mantats’ úuchik u xak’alta’al, ba’ale’ u ya’abile’ k’i’ik’.

Meyajo’ob je’el bix le je’ela’, k’ajóolta’an beey cohorte, k’a’anan tumen ku yáantaj u xak’alt jejeláas ba’alob yaan ba’al u yil yéetel toj óolal beyxan bix u meyaj u wíinkilal máak. 

Beey túuno’ ila’ab tabaquismoe’, maas jach táaj ya’ab ba’al yaan u yil keetel yéetel uláak’ ba’alo’ob je’el bix beyka’aj u wenel máak, wa beyka’aj u péeksik u wíinkilal, a’alab tumen ajxak’al xooko’ob jo’olbesa’anob tumen xbiologáa Violaine Saint André.

Le je’ela’ ma’ jump’éel ba’al túumbeni’. Ts’o’okili’ u yáax ojéelta’ale’, u ts’u’uts’al chamale’ ku jelbesik inmunidad yéetel le ku síijil wíinik -le yaan ti’ tuláakal máako’-  ba’ale’ ku maas talamtal ba’al yéetel respuestas inflamatorias.

Xaak’al túune’, tu jets’aje’, kéen u xu’uls u ts’u’utsik chamal máake’, ku sa’atal inmunidad, ba’ale’ lela’ ma’ u k’áat u ya’al wa u p’atik chamal wíinike’ ma’ tu taasik mix ba’al; chéen ku ya’alale’ “ti’al u p’áatal u inmunidad wíinik je’exili’e’ maas jach táaj ma’alo’ob ma’ u ts’u’uts’al chamal mix bik’in”.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan