de

del

Foto: Universidad de Cambridge

Ba’ax k’aaba’inta’an beey respiraderos hidrotermales, óoli’ je’ex géiseres tu taamil ja’e’ jach k’a’anchajo’ob ti’al u chúukpajal mineraalées míin ts’áaj u xa’ak’il ti’al ka béeyak u séeb yantal kuxtal.

Jump’éel xaak’al jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Science Advances meyajta’ab tumen u ajxak’al xookilo’ob u noj najil xook Cambridge yéetel Western Australia, tu jach xak’altik tuunicho’ob yaan u yúcuhbenil kex 3 mil 500 miyoonesil ja’abo’ob tu chik’inil Australia, ts’o’oke’ jach tu beel úuchik u ts’aatáanta’al xaak’al tu beeto’ob, tu’ux ila’abe’ nonoj greenalita yaani’, lela’ jump’éel mineráal ku tukulta’al k’a’anan ti’al u yáax yantal kuxtal. Ajxak’al xooko’obe’ tu yilo’ob xane’ míin u réespiradoresil u taamil k’áak’náab pak’ apatita ich ja’, lela’ jump’éel mineral jach ya’ab u fosfooroil, ts’o’oke’ lela’ jump’éel ba’al k’a’anan ti’al u yantal kuxtal.

Yáax kuxtal ojéela’an yanchaje’ (mikroobyose’) yanchajo’ob walkil 3 mil 700 miyoonesil ja’abo’ob. Ba’ale’, u ya’abile’ tuunich yaan u mejen xiixele’ ts’o’ok u láaj k’astalo’ob.

Jun jaats ti’ ba’ax láayli’ ts’aka’ane’ tu’ux chíika’an u xiixele’ kuxtal yanchaje’ taalja’an ti’ jump’éel áafloramiento jach náach yanik, ts’o’oke’ ti’ yaan tu ts’u’ Australia.

Ts’o’ok u máan ya’abahac ja’abo’ob kájaak u xak’alta’al ba’ax k’aaba’inta’an Formación Dresser, ba’ale’ ti’ túumben meyaje’, ajxaak’alo’obe’ tu ka’a xak’alto’ob tuunicho’ob, ba’ale’ tu k’a’abéetkunso’ob uláak’ nu’ukulo’ob ti’al u maas chíikpajal ba’alo’ob ti’ le chan p’aayach míikroskipo ba’alo’ob yaan te’elo’.

 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan