U nojochil u ts’o’omel u pool ba’alche’ob nuuktake’ ma’ keet yanik yéetel beyka’aj u nojochili’, ba’ale’ wíinike’ kúulpach yanik ti’ le je’elo’, beey a’alab tumen jump’éel xak’al xook jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Nature Ecology and Evolution.
U ajxak’al xookilo’ob u noj najilo’ob xook Reading yéetel Durhame’ tu much’ajo’ob jejeláas daatos yóok’olal u ts’o’omel u pool yéetel u wíinkilal maanal mil 500 u túul espeesyes ti’al u sáasilkúunsa’al le yaba’ach tsikbalo’ob jóok’sa’an yóok’olal bix úuchik u k’éexel u nojochil ts’o’omel pool.
En español: Científicos resuelven enigma del tamaño del cerebro y la singularidad humana
Ts’o’omel pool keet yanik yéetel le beyka’aj nojochil wíinkilale’ yaan ba’al u yil yéetel na’at, u binsikubáaj yéetel u jeelo’ob, beyxan u yantal bix u jejeláasil u beetik wa ba’ax, ba’ale’ u ts’o’omel u pool wíinike’ jach táaj nojoch.
Túumbe xak’al xooke’ ku ye’esik ba’alche’ob maas jach nuuktake’ mina’an ti’ob u ts’o’omel u pool beyka’aj u nojochil xano’, le beetike’ ku jelbesik úuchben tuukulo’ob yaan yóok’olal bix úuchik u k’éexel ts’o’omel pool.
Jka’ansaj Chris Venditti, u noj yuumil xaak’al xook, ti’ u noj najil xook Universidad de Reading, tu ya’alaj ti’ k’a’aytajil ts’íib: “Maanal jump’éel siiglo u tukulta’ale’, keet yanik u nojochil ts’o’omel pool yéetel wíinkilal. Ba’ale’ bejla’e’ ojéela’an ma’ beyi’”. Le bix yanik ts’o’omel pool yéetel wíinkilale’ chíika’an beey jump’éel kurbae’, tumen yaan nojoch ba’alche’ob yéetel mejen ts’o’omel poolo’ob.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan