U noj chíimpolalil Nobel de Economía, yéetel le ku ts’o’okol u k’u’ublajal ti’ le ja’abil 2024a’, k’a’ayta’ab le lunes máanika’ u ti’al turco-estadunidenseil Daron Acemoglu yéetel británico-estadunidenseilo’ob Simon Johnson yéetel James A. Robinson, ikil u xak’altmilo’ob jejeláas ba’alo’ob yóok’olal mola’ayo’ob, yéetel bix u yantal ba’al u yil ti’al u yutsil xíimbal jump’éeln noj lu’um.
Tu yóoxtúulal ajxak’al xooko’obe’ kaja’ano’ob Estados Unidos, ts’o’oke’ chíimpolta’abo’ob “yóok’olal u xaak’alil bix u yantal jump’éel mola’ay, yéetel bix u xíimbalo’ob”, a’alab tumen máaxo’ob beet u juradoil.
En español: Nobel de Economía a tres investigadores por trabajos sobre desigualdades entre naciones
“U p’íitkunsa’al le beyka’aj xáax yanik u reentail noj lu’umo’obe’, jump’éel ti’ le noj ba’alo’ob unaj u xáak’abta’al ti’ le k’iino’oba’. Máaxo’ob náajalt chíimpolale’, tu ye’eso’ob u k’a’ananil mola’ayo’ob ti’al u béeytal le je’ela’”, tu ya’alaj Jakob Svensson, máax jo’olbesik Comité del Premio en Ciencias Económicas.
Úuchik u xak’alta’al u jejeláasil sisteemáas politiikóos yéetel éekonomikóos oksa’ab tu kuxtalil kaaj tumen europeilo’ob ti’ jejeláas káajo’ob te’el yóok’ol kaaba’, ajxak’al xooko’obe’ béeychaj u ye’esik ba’ax yaan u yil mola’ayo’ob yéetel u yutsil xíimbal kaaj, a’alab tumen múuch’kabil.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan