Le ja’ab máaniko’ ja’ yaan te’el yóok’ol kaaba’ tu chíikbesaj jejeláas talamilo’ob ma’ yáax ila’ako’obi’, ts’o’oke’ k’aak’as ba’al k’uch tu paache’ tu kíinsaj maanal 8 mil 700 máako’ob; tu beeto’ob u luk’ul kex 40 miyoonesil máak tu’ux kaja’an yéetel ku tukulta’ale’ ma’ béeychaj u náajalta’al maanal 550 mil miyoonesil dólares.
U ts’íibil Monitor Mundial del Agua, tu’ux ku táakpajal junmúuch’ ajxaak’al máako’obe’, ku ya’alik tu ja’abil 2004e’ j-ila’ab “búulkabilo’ob yéetel yáax k’iin tu beet u je’elel ba’al”.
Le ja’ab máaniko’, leti’e’ tu’ux jach u’uya’ab ooxol, ts’o’oke’ lelo’ ku jelbesik xan bix u péek ja’ te’el yóok’ol kaabo’, le beetik “ku yantal jela’an ba’alo’ob”, a’alab te’el ts’íib belbesa’ab tumen Universidad Nacional de Australia (ANU).
K’aak’as ba’al j-úuch yanchaj ba’al u yil yéetel ja’ tu ja’abil 2024e’, leti’e’ búulkabil ku yantal ichil junsúutuk, u ka’antal u beel ja’, yáax k’iin, chak ik’alo’ob yéetel u yáalkab lu’um.
U chokotal yóok’ol kaabe’ tu beetaj “u jach k’a’amtal cháak ts’o’oke’ xaankunsab u máano’ob, je’el bix chíikpaj ti’ le búulkabilo’ob yanchaj Europa, Asia yéetel Brasil”, j-a’alab tumen máax jo’olbesik ts’íib Albert van Dijk, ti’ jump’éel k’a’aytajil ts’íib.
Beyxan, ichil uláak’o’ob yanchaje’, búul Afganistán yéetel Pakistán, tu’ux jkíim maanal mil máak, wa le dana yanchaj tu winalil octubre tu lu’umil España, tu’ux jkíim 232 máak úuchik u yantal maanal 500 litros yóok’ol jump’éel metro cuadrado chéen ichil ocho horas.
Lee en español: Los desastres causados por el agua en el mundo causaron la muerte de más de 8 mil 700 personas en 2024
Edición: Estefanía Cardeña