U túumben kúuchil Museo de la Costa Oriental, káaj u meyaj tu winalil septiembre máaniko’, je’eb ti’al “u cha’anta’al u noj ba’alil maaya miatsil” yéetel ti’al u na’atik ma’ sa’atak le kaajo’, tu ya’alaj Carmen Gaitán Rojo, máax jo’olbesik Museo.
Kúuchile’ beeta’ab úuchik u táakbesa’al ich Programa de Mejoramiento de Zonas Arqueológicas (Promeza) yéetel leti’e’ maas nojoch kúuchil yaan ti’al u ye’esa’al miatsil te’el baantao’, tumen ku p’isik kex mil 200 metros cuadrodos yéetel yaan maanal 300 u p’éel nu’ukulo’ob.
Gaitáne’ tu tsolaj ti’ La Jornadae’ le kúuchilo’ patjo’oltab tumen Gabriela Carrillo, ts’o’oke’ ku yóotik u chíikbesik “u nojba’alil Tulum” ti’al beyo’ kéen k’a’amak ajxíinximbalo’obe’ “ma’ chéen kun bino’ob u cha’ant jump’éel úuchben kaaji’, tumen yaan xan u je’elel u cha’anto’ob u yúuchben nu’ukul le maayaobo’, tumen yaan noj ba’alo’ob k’a’anantak, je’el bix Pakal, Reina Roja, yéetel tuláakal ba’ax yaan Chichén Itzá beyxan Tulum”.
En español: El Museo de la Costa Oriental se creó para que el público ''sienta la grandeza maya''
Ti’al u béeytal u yokol máak te’el kúuchilo’, k’a’anan u xíimbalta’al jump’éel explanada, ts’o’oke’ jump’éel lo’oloch bej ti’al u yéemel máak tak tu’ux óoli’ beey kili’ich kúuchile’.
Ichil nu’ukulo’ob ku ye’esa’ale’, yaan ba’axo’ob ti’ uláak’ lu’umo’ob je’el bix Yucatán, Tabasco, Quintana Roo, Campeche yéetel Chiapas. Te’el kúuchilo’ ku yila’al jump’éel u yoochel Ek Balam, u Chac Moolil Chichén Itzá yéetel tak Pakal.
Tu ya’alaje’, u k’áat u ye’es ti’ máaxo’ob ku k’uchulo’ob xíimbale’, “maaya miatsile’ ma’ chéen Tulumi’, yaan uláak’ úuchben kaajo’ob je’el bix Toniná, Chichén Itzá, Palenque, Calakmul, Kohunlich, Dzibanché. Nojoch ba’al, chéen Costa Oriental, Quintana Rooe’, yaan kúuchilo’ob je’el bix San Gervasio, Cobá yéetel Muyil. Le ku yila’al te’elo’ chéen jun chan p’íiti’”.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan