de

del

Ka’ ila’ab Chilee’ jump’éel u jejeláasil muuch ts’o’ok maanal 100 ja’abo’ob ma’ ila’aki’

Redescubren en Chile una especie de rana que no se había visto en 130 años
Foto: Edvin Riveros

Junmúuch’ ajxak’al máako’obe’ tu ka’ kaxtaj tu baantail La Araucaniae’, tu baantail Chilee’, jump’éel u jejeláasil muuch ts’o’ok maanal 130 ja’abo’ob ma’ ila’aki’, lela’ beey a’alabik tumen u pikil ju’unil Zookeys.

Rodulfo Amando Philippie’ juntúul alemanil kaja’an tu lu’umil Chilee’, leti’e’ científico tu yáax tsikbaltaj wa ba’ax yóok’olal Alsodes vittatus tu ja’abil 1902, ba’ale’ franciail entomólogo, Philibert Germain, ts’o’okili’ u yáax ilik chan muuch tu ja’abil 1893, tu ex Haciendail San Ignacio de Pemehue, tu baantail Región de La Araucanía, Chile, ts’o’oke’ leti’e’ máax biis óoxtúul muuch ti’ Philippi ti’al u béeytal u beeta’al u descripcionil. Beey túuno’, desde le k’iinako’ob je’elo’, ma’ béeyak u ka’ ila’al le jejeláasil muucha’, kex nonoj meyaj beeta’ab ti’al u kaxta’al.

Ichil u ja’abil 1995 tak 2002e’, ya’abach ajxak’al máako’obe’ tu ts’áajubáaj u kaxto’ob ba’ale’ ma’ béeychaji’. Ti’ jmáan ilbil tu baantail Pemehue, tu xaman-lak’inil le Hacienda ka’acho’.

Ichil u ja’abil 2015 yéetel 2016e’, yanchaj túumben xaak’alo’ob jo’olbesa’ab tumen jbiologos Claudio Correa yéetel Juan Pablo Donoso máaxo’ob béeychaj u kaxtiko’ob Alsodes láayli’ ye’el baanta je’elo’, ba’ale’ tu yilo’obe’ mina’an u sak wa k’an t’o’olil tu paach, je’el bix le yaan ti’ A. vittatus, le beetik tukulta’abe’ yaanal u jejeláasil le j-ila’abo’.

“Ba’ax beetik u talamtal u kaxta’ale’, tumen mina’an tu’ux u yojéelt’aal de jach jeets’el bix le chan muucho’”, tu ya’alo’ob ajxak’al máako’ob. Ti’al u kaxta’ale’, Correa yéetel u múuch’ meyaje’ yanchaj u ka’ líik’siko’ob bej tu ch’a’aj Germain ichil le hacienado’, yéetel úuchik u xak’alta’al uláak’ úuchben ts’íibo’ob.

Ichil u ja’abil 2023 yéetel 2024e’, Cluadio Correa yéetel u ingenieroil energía renovable, Edvin Riveros, tu xíimbalto’ob bej jeel beeta’abe’, ka’aj máano’ob te’el úuchben haciendao’ tu baantail noojol-lak’ine’, tu’ux tu kaxto’ob ka’ap’éel u kaajil A. Vittatus tu ríosil Lolco yéetel Portales, tu baantail La Araucanía, yéetel le béeychaj u je’ets’el láayli’ kuxa’an muuch, tu jo’oloj maanal jump’éel siglo ma’ ojéelta’ak mix ba’al yóok’olali’.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan