Ich káastelan t’aane’ pata’an u k’aaba’ beey nutria neotropical wa perro de agua, ba’ale’ ich maayae’ peek’, Juntúul mamífero semiacuático ya’ab tu’ux ku yila’al: tu xamanil Mèxico tak tu xaman-lak’inil Argentina. Méek’a’an tumen u baatsil Mustelidae.
Ku tséentikubáaj yéetel bak’, yéetel u científico k’aaba’e’ Lontra longicaudis, u k’áat u ya’al chowak nej peek’ (wa nutria). Juntúul ti’ le óoxp’éel jejeláas peek’il beey kaja’an tu lu’umil México. Le uláak’ ka’ap’éelo’obe’ leti’e’ k’aaba’inta’an nutria marina (Enhydra lutris) yéetel nutria norteamericana (Lontra canadensis).
En español: Nutria mesoamericana logra su reconocimiento como especie
Beey túuno’, u jaatsil le jejeláas nutrias yane’ ts’o’ok u jach tsikbalta’al tumen ajxak’al máako’ob, tumen láayli’ taak u yojéelta’al wa yaan uláak’ jela’an ba’alo’ob tu wíinkilal ti’al u na’atal máakalmáaki’, tumen u ya’abile’ chéen yóok’olal rinario (wa tso’ots yaan tu bak’pachil u ni’).
Le beetike’, tu winalil marzo ti’ u ja’abil 2024e’, junmúuch’ ajxak’al máako’obe’ béeychaj u jets’ik u subespecieil L. l. annectens jela’an ti’ le k’ajóolta’an beey nutria Neotropical. Doctor Pablo Hernández, jbiólogo ti’ u noj najil xook Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM), máax táaka’an xan tu múuch’il Grupo de Especialistas de Nutria de la Unión Internacional para la Conservación de la Naturaleza (UICN), meyajnaj ti’ xaak’alo’ob beeta’an ti’al u na’ata’al bix u wíinkilal yéetel u ch’i’ibal le ba’alche’a’.
Jch’a’ab u muestrasil u k’i’ik’el yéetel u yoot’el le ba’alche’a’ ti’ u lu’umil México, Colombia yéetel Brasil. Ajxak’al máako’obe’ ku ya’aliko’obe’ le túumben jejeláasilo’ míin yaan u ts’a’abal u científico k’aaba’il Lontra annectens yéetel u k’aaba’ ‘nutria mesoamericana’.
Lela’ tumen u ya’abil le jejeláasila’ ku yila’al Mesoamérica. U wíinkilal balche’e’ suuka’an u péek ti’ lu’um ba’ale’ beyxan ich ja’, le beetik naats’ ti’ ak’alo’ob wa uláak’ ja’ob ku yantal. Tu yaal u yooke’ yaan membranas yéetel le ku yáantikubáaj báab, ts’o’oke’ yaan u yíich’ak ti’al u chukik u yo’och. Ku jaantik kayo’ob, beyxan moluscos, ik’elo’ob yéetel uláak’ mejen mamíferos. Ba’ale’ u peek’il ja’e’ ku jaanta’al tumen och kaan yéetel yaan k’iine’ tumen báalamo’ob yéetel áayimo’ob.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan