U cíentifico k’aaba’ xtakaye’, Myiozetetes similis. Ich káastelane’ k’ajóolta’an beey Luisito común, ts’o’oke’ juntúul ch’íich’ suuk u yila’al tu Petenil Yucatán, tu’ux béeychaj u kanik kuxtal ti’ noj kaajo’ob, ti’al táakbesa’al ichil le 20 u p’éel u jejeláasil ba’alche’ob maas suuk u yila’al te’el baantaila’.
Juan Flores Valadez, máax jo’olbesik u nu’ukbesajil Aves Urbanas de Cancún Nabci Conabio, tu tsolaj Luisito comúne’ juntúul ch’íich’ ts’o’ok u kaxtik tu’ux yéetel bix u yutsil kuxtal.
Tu tsikbaltaj xtakaye’, méek’a’an tumen benteveos wa Tyrannidae baatsil, ts’o’oke’ u ch’i’ibale’ jeets’el América. Ku yantal tu noojolil u lu’umil México, ba’ale’ ku k’uchul tak Centroamérica yéetel tak tu noojolil Sudamérica. Tu Petenil Yucatáne’ ku béeytal u yila’al ti’ parques, k’íieiko’ob yéetel tak ti’ cables tu’ux ku tuch’tal, le beetike’ chíika’an tu kanaj kuxtal, tu’ux mantats’ yaan ba’al u jaantej, yéetel ts’o’ok u suuktal u yil wíinik.
En español: Luisito Común se ha adaptado exitosamente a los entornos urbanos
U k’u’e’ ku beetik yéetel ch’ilibo’obb, ts’o’oke’ yaan k’iine’ ku ch’a’ak u ch’ilibil uláak’ k’u’ob beeta’an ti’al u mu’uk’ankúunsik u ti’ali’. Xtakaye’ ku jaantik u yich che’ob yéetel mejen ik’elo’ob. Ku chikuk tu k’ab che’ob yéetel ti’ xíiwo’ob tu’ux ku máan. Jejeláas ba’ax ku jaantik, le beetik ku séeb kanik kuxtal ti’ noj kaaj, tu’ux ya’ab ba’al yaan.
U xch’uupulile’ ku ts’áak ichil ka’ap’éel tak jo’op’éel je’ob, ts’o’oke’ ku xáantal kex 13 k’iino’ob ti’al u tóop’ol. U chowakile’ kex ichil 16 tak 18 cms, ts’o’oke’ u aalile’ kex ichil 24 yéetel 27 gr, ka’alikil u k’u’uk’mel u poole’ óol samal boox, yéetel junt’o’ol sak chíika’an tu yich. Ka’anale’ óol lelem chan k’aank’an.
Tu paache’ óol boxchak-ya’ax, ka’alikil u xiik’ yéetel u neje’ maas chan boox u chakil, yéetel u t’o’olil samal box chak. Tu nak’e’ k’aank’an yéetel u kaale’ júul sak. Chan k’a’am u t’aan. Kéen u beete’ u ti’al u t’anik uláak’ u yéet ch’íich’il, ba’ale’ yaan k’iine’ ma’ táan u jach na’atal wa leti’, wa yaanal ch’íich’ ku t’aan.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan