de

del

Táan u yúuchul meyaj ti’al u chíimpolta’al máasewal diseñadoras beetik nook’o’ob

Tras apropiación cultural, impulsan reconocimiento a diseñadoras textiles indígenas
Foto: Juan Manuel Valdivia

Ka’alikil Maríae’, juntúul rarámuri xchuuy, ku kaxtik bix u ts’o’oksik jump’éel u nook’il napácha (blusa) ti’al u konik tu tojol taak’in ma’ táan u chuk ti’al u kuxtal mix jump’éel winale’, tu noj kaajil Nueva Yorke’, Nikki Cashine’ ku konik jump’éel nook’ láayli’ jach je’ex u meyaj Maríae’, ba’ale’ le te’elo’ ku tojoltik 750 dólares (jump’íit maanal ti’ 15 mil pesus).

U jela’anil le nook’a’, ma’ chéen u tojol, tumen estadunidenseil diseñadorae’ ku k’aaba’intik nook’ beey vestido zigzag. Mix juntéen ku ch’a’achibtik María mix xan u kaajali’; beey u yúuchul ba’al ti’ jump’éel lu’um tu’ux ku yokolta’al u ba’alumbáaj máasewal kaajo’ob ti’al u ko’onol chéen beyo’. U jaajile’, jump’éel extractivista ba’al mina’an u xuul.

Le ja’ab máaniko’, Louis Vuitton, francesa mola’ay káaj u meyaj siglo XIX, tu ts’áaj k’ajóoltbil ichil u colección Resort, u yoochel nook’o’ob suuk u beeta’al ti’ jump’éel kaaj Rumania. Kex tumen yanchaj péeksajilo’ob ti’al ma’ u ko’onol nooke’, mola’aye’ ma’ ya’alaj tu’ux tu ch’a’aj u yoocheli’, mix xan tu k’a’ataj ka sa’atbesa’ak u si’ipili’. “Ma’ xan tu ya’alaj mix ba’ali’, chéen beey úuchik u p’atik ba’al”, tu ya’alaj Olivia Mezae’, máax ku meyaj tu múuch’kabil NGO Impacto.

Múuch’kabile’ jeets’el tu kaajil San Cristóbal de las Casas, Chiapas, ts’o’oke’ ichil u meyaje’ ts’o’ok u bin u much’láantik tu kúuchil Viernes tradicional, ichil u ja’abil 2012 tak 2025e’, ts’o’ok u yantal kex 31 u p’éel marcas wa diseñadores ti’ uláak’ lu’umo’obe’, u yokoltmajo’ob diseños, chíikulalo’ob wa nook’o’ob suuk u meyajta’al tumen máasewal miatsilo’ob tu lu’umil México.


En español: Tras apropiación cultural, impulsan reconocimiento a diseñadoras textiles indígenas


Tak walkila’ ts’o’ok u much’ik 41 u p’éel casos tu’ux ku yúuchul le ku k’aaba’tik apropiación cultural indebida, je’el bix u ya’alik ONG. Francesa mola’ayo’ob Christian Dior, Louis Vuitton yéetel Isabel Marant; estadunidenseilo’ob Carolina Herrera, Ralph Laurent, Nike, J. Marie Collections yéetel Madewell; china Shein, yéetel españailo’ob Mango, Desigual, Intropia yéetel Zarae’ uláak’ táakano’ob ichil le u yokoltmajo’ob wa ba’ax ti’ máasewal kaajo’ob.  Ti’ le je’elo’obo’, J. Marie Collections yéetel Zarae’ leti’e’ maas suuk u beetiko’obo’, kex kantéen u beetmajo’ob; u ts’ookbalake’ úuch le ja’ab máaniko’. Beyxan yaan uláak’ mola’ayo’ob je’el bix francesail Hermès yéetel estadunidenseil Levi’s.

Tu noj lu’umil Méxicoe’ yaan xan uláak’o’ob, je’el bix diseñadora Pineda Covalin, tumen tu ja’abil 2014e’ tu yokoltaj u diseñosil Tenango de Doria, Hidalgo, ti’ bolsas; yanchaj uláak’ juntúul diseñadora ti’ u kaajil Oaxaca, máax ku múul meyaj yéetel estadunidenseil mola’ay Etia.

Beyxan Olivia Mezae’ tu ya’alaj tak walkila’, tu noj lu’umil Méxicoe’ yaan tak poolo’ob yóok’olal apropiación cultural indebida ba’ale’ mix jump’éel judiciali’, ba’ale’ u kúuchil comunicación social ti’ u mola’ayil Secretaría de Cultura federale’ (SC) tu ya’alaj ka’ap’éel le tak pool táan u ts’aatáanta’al walkila’, ba’ale’ ma’ béeychaj u tsikbalta’al uláak’ ba’alo’ob yóok’olali’. 

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan