María Alicia Martínez Medrano (1937-2018), juntúul máax tu k’ubaj u yóol ti’ máasewal balts’am ku beeta’al tu noj lu’umil Méxicoe’, maanal 50 ja’abo’ob tu péektsiltaj balts’am ti’ kúuchilo’ob tu’ux ma’ suuk u yila’ali’.
Leti’e’ tu na’ataj balts’ame’, jump’éel ba’ax je’el u yáantaj ti’al u k’e’exel ba’al, ts’o’okole’ tu béeykunsaj u biinsik ti’ kaajo’ob tu’ux mix juntéen k’ujsa’an ka’ach balts’am, yéetel le béeychaj u k’éexel ba’al ichil le kaajo’.
Tu múul káajsaj yéetel Cristina Payán u múuch’il Laboratorio de Teatro Campesino e Indígena (LTCI), tu ja’abil 1983 yéetel Cristina Payán, te’elo’ láayli’ kuxa’an meyaj tu péektsiltaj ti’al u k’ujsa’al balts’am tu’ux mina’an. Ti’ balts’amo’ob ku beeta’ale’ -ich máasewal t’aan, ti’ jáalik jump’éel wiits’, ti’ jump’éel ribereñail kaaj- tu beetaj k’áatchi’ob, tu k’a’ajsaj ba’alo’ob yéetel tu je’ek’abtaj joolnaj ti’al u tukulta’al uláak’ ba’alo’ob ka’alikil u ye’esa’al ti’ balts’am. U yáax jaatsil meyaje’, ts’íibta’ab Oxolotán, Tabasco, chúumuk xya’axche’ob yéetel chak lu’um.
Ti’ j-e’esa’ab u balts’amil Bodas de sangre, ts’íibta’an tumen Federico García Lorca. Te’el balts’amo’ táakpaj kolnáalo’ob kaambanajo’ob yéetel jóok’o’ob te’el kaajo’, tu chíikbesaj uláak’ jump’éel paakat: tsíimino’obe’ ku k’áatalo’ob te’el escenarioo’, ku yu’uba’al u juum río, yéetel wíinik k’íilkanabja’ano’obe’, óoli’ beey ik’il t’aan ku yu’uba’ale’. Máaxo’ob ku cha’ane’ ku yok’olo’ob. Lorca le ku cha’antalo’, ba’ale’ Tabasco. Ka’ap’éel k’a’anan ba’alo’ob núupij, tu k’a’ajsaj Delia Rendón, máax kaambanaj te’elo’, x-actriz yéetel u yéet meyaj Martínez Medrano, máax p’aatal tu táan le múuch’ meyajo’. Balts’am e’esa’ab te’el k’iino’obe’ ma’ chéen lelo’, u chíikulal ti’ ba’ax ku taal u k’iin.
Yáax juntéen úuchik in wu’uyik u ts’íib Lorca, tsíimin ku yawat, kaaj u p’ilmaj u yich, tu’ux tin kanaj balts’ame’ k’a’anan te’el kaajo’obo’, tu ya’alaj Rendón. Ba’ax u k’áato’obe’: ma’ chéen u biinsa’al balts’am ti’ máasewal kaajo’obe’, u tuukulile’ ka beeta’ak balts’am yéetel kaaj. Ma’ chéen ti’al u yantal máaxo’ob beetiki’, tumen u tuukulile’ ka béeyak u liik’sa’al u t’aan kaaj, tu’ux ka táakbesa’ak u tuukul, u t’aan yéetel u k’a’ajla’ayil kaaj.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan