de

del

Koos, ku yila’al beey juntúul ''kili’ich ba’lache’''

Caracara quebrantahuesos, ''águila sagrada''
Foto: Mike Stewart

Jaytúul ornitólogose’ ku ya’aliko’ob “kili’ich “ chíika’an ti’ úuchben azteca áanalte’ precolombinos; yaan ku yila’al u máan u jaant tu’ ba’al yóok’ol bejo’ob, ba’ale’ kex beyo’ ku máano’ob ts’oon. U k’aaba’ ich káastelan t’aane’: caracara quebrantahuesos.

Juntúul ch’íich’ falconiforme ti’ Falconidae baatsil. U cinetífico k’aaba’e’, Caracara plancus. “Lela’ juntúul ch’íich’ ku máan chuuk. Ku p’isik ichil 55 tak 60 centímetros, ts’o’oke’ tu ka’analil u poole’ óol boox; u wíinkilal yéetel u kaale’ óol sakpose’en; tu tseem yéetel u paache’ yaan u kóoch t’o’olil, yéetel u sakbooxil”, tu tsolaj Jacqueline May Díaz, máax beetik u k’a’aytajilo’ob Desarrollo y Medio Ambiente, A.C. Tu tsikbaltaje’ kéen jo’op’ok u xik’náal ch’íich’e’, ku chíikpajal jump’éel mancha tu xiik’, ts’o’oke’ u neje’ samal sak yéetel jump’éel booxt’o’ol.


En español: Caracara quebrantahuesos, ''águila sagrada''


“Chaknúul u yoot’el, je’el u jeelo’ob ku máan u jaant tu’ ba’al”. Ku yojéelta’al leti’e’ ch’íich’a’ tumen u yaan u k’u’uk’mel tu tseem, óoli’ beey chak-koobe’, ts’o’oke’ tu paache’ óol boox. Jbiólogo Fermín Chaidez Ochoa tu tsikbaltaj ch’íich’e’ ku yila’al Argentina, Bolivia, Brasil, Colombia, Chile, Costa Rica, Paraguay, Perú, Ecuador, Uruguay, Venezuela yéetel México. T

u lu’umil México, yaan kaja’an ichil u k’áaxil Área de Protección de Flora y Fauna “Laguna de Términos”. “Juntúul ba’alche’ ku kanik kuxtal ti’ jejeláas lu’umo’ob, le beetik uts u yilik u yantal ti’ k’áaxo’ob yéetel tu’ux yaan che’ob; yaan ti’ noj kaajo’obi’”. Juntúul ch’íich’ ku máan u kaxt tu’ ba’al u jaantej, mantats’ ku kaxtik ba’alche’ob yach’a’an yóok’ol bej, tu ya’alaj xbióloga Estela Díaz Montes de Oca. Kex beyo’ ku máan chuuk: ku jaantik ik’elo’ob, yéetel mejen ba’alche’ob, beyxan ch’íich’o’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan