Kéen u yojéelt máasewal ko’olel ku béeytal u beetik u yantal náajal tu kaajale’, ku náachkunsik tu’ux k’ucha’an yóok’olal género, tumen beyo’ ku káajal u ti’alintik ba’axo’ob yaan tu lu’umilo’ob yéetel taak’in ku k’amik yóok’olal y meyajo’ob, tu ya’alaj Ana Laura Cárdenas, máax jach kaambanaja’an yóok’olal ba’alo’ob ti’ género.
Tu noj lu’umil Méxicoe’, yaan 14.3 millonesil ko’olel kaja’an ti’ mejen kaajo’obe’, ti’ le je’elo’obo’ 8.1 millonese’, tak tu ja’abil 2022e’, kaja’an ich óotsilil, beey a’alabik tumen Consejo Nacional u paktikubáaj ko’olel, yéetel tumen ma’ u yojelo’ob bix u meyaj sistema productivo”, tu ya’alaj Cárdenas. de Evaluación de la Política de Desarrollo Social (Coneval, 2024).
Ichil ba’axo’ob ma’ keet yaniko’obe’, ti’ yaan bix u yantal taak’in yéetel náajal, ba’ale’ beyxan tumen ma’ tu k’uchul yiknal ko’olel ya’abach servicios, je’el bix ti’al kaambal yéetel justicia, le beetik ko’olel ti’ mejen kaaje’ “ya’abach juntéenake’ ma’ táan u chíimpoltikubáajo’ob beet productoras wa xkolnáalo’ob, ku ya’aliko’obe’ chéen x-áantajo’ob, kex tumen k’áax ku meyajtiko’obe’ u ti’alo’ob.
Le je’ela’ ku káajal xan yéetel bix Leti’, máax u kanmaj ba’alo’ob yóok’olal género ti’ Gender Knowledge Lab de Pro Mujer tu ya’alaj máasewal ko’olele’, tu yáam u muuk’ xiibe’, ku yantal u píitjo’oltik ya’abach ba’alo’ob ti’al u náachtalo’ob.
En español: Mujeres indígenas comienzan a romper brechas de género al reconocerse como productoras: especialista
Le ba’alo’obo’, ku p’íitkunsik u kéet yantal ba’al ti’ob, yéetel chíimpolal ti’al meyaj ku beetiko’ob ich k’áax, ikil u kaláantik u láak’o’ob, u taanajo’ob yéetel u kaajalo’ob. Yóok’olal múuch’ meyaj ku beetale’, ku kaxta’al ka chíimpolta’al ko’olel beey u yokomil ba’axo’ob bak’pachtik yéetel u na’atik tu juunal k’a’anan ba’ax ku beetik. Tu ya’alaje’ ku mu’uk’anchajal ba’ax ku beetiko’ob tumen kéen yanak ba’ax yéetel u meyajo’obe’, ku béeytal u jets’iko’ob u tojol ba’ax ku koniko’ob yéetel u beetiko’ob directo, ti’al ma’ u yantal máak chúumuk ti’ob.
Múuch’kabil Pro Mujer ku meyaj yéetel múuch’o’ob ku beetiko’ob kool Oaxaca yéetel Chiapas, u ya’abile’ ku meyajtik café yéetel cacao.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan