de

del

Foto: Rodrigo Díaz Guzmán

Jach ya’ab u péeksa’al virus yéetel tuusilo’ob ti’ Internet, ti’ je’el ba’axak súutuk. Ku yantal je’el tu’uxak ti’ yóok’ol kaab, ts’o’oke’ jejeláas bix u k’uchul ti’ computadoras yéetel celulares: ti’ correos electrónicos, mensajes, k’a’aytajilo’ob chéen tuus ti’ redes sociales yéetel códigos QR, ichil uláak’o’ob.

Tumen nonojchaj meyaj ku beeta’al tumen wíinik desde tu yotoch ka’aj yanchaj u pak’be’en k’oja’anil Covid-1e’, tu ch’a’aj u muuk’ le tuusil ba’alo’oba’ tumen óoli’ lalaj súutuk conectado máak ti’ redes Wi-Fi públicas, ts’o’oke’ lelo’ ku ts’áak u páajtalil ti’ ciberdelicuentes ti’al u kaxtik bix u yoksikubáajo’ob tu’ux ma’ unaji’.

Eset, jump’éel mola’ay jach kaambanaja’an yóok’olal ciberseguridade’ ts’o’ok u chíikbesik uláak’ bix u yúuchul ookol ti’ Internet ichil u lu’umil Latinoamérica: ku túuxtiko’ob jump’éel correo tu’ux yaan jump’éel PDF; le je’elo’, kéen je’ebeke’, ku cha’ak u yokol máak ti’ u cámaras beyxan micrófonosil le dispositivoo’, je’el bix xan u ch’a’ak u yoochel le pantallao’ ti’al u yila’al ba’ax ku beetik máak tu celular wa tu computadora.

A’alabe’ walkila’ maases táan u yúuchul Perú, ba’ale’ je’el bix séeba’anil u k’i’itpajale’ yaan xan u bin u yáalkab ti’ uláak’ tu’uxo’ob.

PDFe’ ku k’uchul ti’ máake’, jump’éel virus ku k’aaba’tik Ratty, jump’éel troyano de acceso remoto (RAT).

K’aak’as máako’obe’ ku k’i’itbeisko’ob PDF pak’a’an yéetel le ba’alo’, ts’o’oke’ ku tusiko’ob máak ti’al ka’ u je’ob. Beyo’, ku ch’a’abal ba’ax u ti’alo’ob.

Uláak’ ba’ax ku béeytal u beetike’, leti’ u je’ik sesión ti’ jump’éel computadora, ts’o’oke’ ma’ táan u cha’ik u péeksa’al mouse mix xan pantalla. Suuka’anile’ ken okok virus ti’ jump’éel nu’ukule’, le k’aak’as máako’obo’ ku ch’a’ako’ob datos ti’al u jupiko’ob ti’ Internet oscura, wa ku k’áatiko’ob taak’in ti’ wíinik ti’al u cha’ako’ob ba’ax ts’o’ok u tokiko’ob.

Ku k’áata’al, ti’al ma’ u yúuchul ti’ máake’, ma’ u je’ebel mix u yéensa’al archivos ku taal ti’ correos ma’ k’áata’abi’, yéetel ka jach ila’ak máax túuxtik. Beyxan u actualizarta’al sistemas operativos yéetel u meyaj ti’ máak antivirus. U conectartikubáaj máak chéen ti’ redes Wi-Fi ojéela’an bix u meyaj wa tu’ux u taal, ichil uláak’ ba’alo’ob.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan