K'iintsil
Efe
09/10/2025 | Copenhague, Dinamarca
U Nobelil Química 2025 u ti’al j-japonil Susumu Kitagawa, jbritánicoil Richard Robson yéetel j-jordaniail Omar M. Yaghi «úuchik u beetiko’ob u estructurasil metal-orgánicas», beey úuchik u k’a’ayta’al le miércoles máanika’ tumen Real Academia de las Ciencias Sueca.
Óoxtúul ajxak’al máako’oba’ chíimpolta’abo’ob tumen túumben bix úuchik u patjo’oltiko’ob molecular estructuraob ichil le químicao’.
Ba’axo’ob ts’o’ok u beetiko’obe’ -estructuras metal-orgánicas (MOF)- yaan nukuch joolo’ob tu’ux ku béeytal u yokol yéetel u jóok’ol moléculas.
Ajxak’alo’obe’ ku k’a’abéetkunsiko’ob ti’al u moliko’ob u ja’il iik’ yaan desierto, ti’al u kóoliko’ob ba’ax k’askúuntik ja’, u ch’a’ako’ob dióxido de carbono yéetel u líik’sa’al hidrógeno.
Tumen tu beetajo’ob u esctucturasil metal-orgánicaobe’, Kitagawa, Robson yéetel Yaghie’ tu ts’áajo’ob u páajtalil ti’ máaxo’ob meyajtik químicae’ ti’al u yantal uláaak’ túumben tuukulo’ob ti’al u ts’aatáanta’al ba’axo’ob ku yúuchul ti’ kuxtal te’el k’iino’oba’, tu ya’alaj Real Academia.
Ti’al túun u ch’a’abal u jach ma’alo’obil MOFe’, ya’abach mola’ayo’obe’ táan u ts’áako’ob taak’in ti’al u ya’abkunsa’al u beeta’al le estructuraobo’, ti’al xan u ko’onol.
Beey túuno’, ko’ox a’alik, industria electrónicae’ ku béeytal u k’a’abéetkunsik u nu’ukulilo’ob MOF ti’al u k’aliko’ob jayp’éel gases tóxicos ku yantal kéen jo’op’ok u beeta’al semiconductores.
Uláak’ MOFe’ ku béeytal xan u xot’ik k’aak’as gases, tak le ku béeytarl u k’a’abéetkunsa’al beey armas químicas.
Beyxan yaan uláak’ mola’ayo’obe’ táan u túuntiko’ob le ba’ala’ ti’al u tse’elel dióxido de carbono ku jóok’ol te’el fábricaso’, tumen beyo’ ku p’íitkunsa’al xan gases loobiltik wa k’askúuntik yóok’ol kaab.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan