de

del

Jk’u’ub Nobel úuchik u ye’esa’al bix je’el u páajtal u táakmuk’ta’al crecimiento económico tumen tecnología

Joel Mokyr, Philippe Aghion y Peter Howitt ganan el Premio Nobel de Economía 2025
Foto: Nobel Prize

U Nobelil Economíae’ tu chíimpoltaj le lunes máanika’, j-estados unidosil Joel Mokyr, jfranciail Philippe Aghion, yéetel jcanadail Peter Howitt úuchik u tsoliko’ob bix u nojochtal economía wa ku táakmuk’ta’al tumen túumben ba’alo’ob.

Xaak’al u beetmo’obe’ ts’o’ok u yáantaj ti’al u na’ata’al bix u péek ba’al te’el k’iino’oba’, je’el bix xan bix u ts’aatáanta’al k’a’anan talamilo’ob, ts’o’oke’ e’esa’ab ma’ táan u páajtal u je’ets’el mantats’ u nojochtal economía, yéetel k’a’anan u péek máak tu táan ba’axo’ob p’atik ba’al ich sajbe’entsil, a’alab tumen Real Academia de las Ciencias ti’ u lu’umil Suecia.

Mokyr tu k’a’abéetkunsaj úuchben xaak’alo’ob beeta’an ti’al u chíikbesik ba’axten u nojochtal economíae’ leti’e’ túumben ba’al juntakáalili’ bix ucha’anil ti’ le ts’ook ka’ap’éel siglo’oba’; Aghion yéetel Howitt tu patjo’olto’ob jump’éel modelo matemático tu’ux tu tsolo’ob le ba’ax k’aaba’inta’an beey destrucción creativa, leti’ bix u tse’elel productos yaan tumen u jeel túumbentak.


Yóok’olal xaakalo’ob u beetmaj Mokyre’, béeychaj u ye’esik k’a’anan mantats’ u yojéelta’al bix u péek ba’al, ts’o’oke’ ka’ jaats yaan ti’: conocimiento proposicional, yéetel le ku ye’esa’al ba’axten ku meyaj ba’al; yéetel prescriptivo, tsolnu’uk a’alik ba’ax k’a’abéet ti’al u béeytal u meyaj wa ba’ax.

Ma’ili’ yanak Revolución Industrial, wíinike’ u yojel ka’ach yaan ba’ax uts u meyaj, ba’ale’ ma’atech u na’atik ba’axten, ka’alikil conocimiento Ob proposicional, ti’ u xookil matemáticas wa filosofía naturale’, ku yúuchul kex ma’ tu chíimpolta’al bix yáax ucha’an ba’al.

Beey túuno’, Aghion yéetel Howwit tu na’ato’obe’, destrucción creativae’ ti’ yaan tu chúumukil na’at kéen yanak crecimiento continuio: jump’éel mola’ay yaan jump’éel tuukul ti’ ti’al u ma’alobkúunsik jump’éel wa ba’ax, wa u séebkunsik u jóok’sike’, ku nojba’alta’al ichil le koonolo’, ba’ale’ kéen úuchuk lelo’, ku yantal xan u yóol uláak’ mola’ayo’ob ti’al u ma’alobkúunsiko’ob le ba’ax ts’o’ok u yáax beeta’alo’.

Tu ya’alaj xane’, k’a’abéet u ka’ yantal u muuk’ uláak’ lu’umo’ob tu táan Estados Unidos yéetel China, ti’al u “kéet yantal políticas industriales yéetel le ba’axo’ob ku túumbenchajal. Míin Europail lu’umo’obe’ unaj u ylko’ob ma’ unaj kcha’ik u máan táanil EU yéetel China yéetel tecnologíai’”, tu ya’alaj.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan