de

del

Foto: Polimaths-lab.com

Te’e k’iino’oba’, jump’éel u xak’al xookil microscopía ich 3De’, beeta’an tumen u ajmeyajilo’ob Universidad Nacional Autónoma de México yéetel Universidad de Bristol, tu noj lu’umil Reino Unidoe’, tu ts’áaj

k’ajóotbile’ u éespermatosoyde’ob wíinike’ ma’atech u báabo’ob, u

jaajile’, ma’atech xan u sutulsutiko’ob u nej, chéen looloch ts’o’okole’ chéen ti’ jump’éel tséelik ku péeksik.

Yéetel le je’ela’, ku p’áatal paachil yáax tuukul jóok’sa’an tumen neerlandesil jxak’al xook yéetel juntúul ti’ le máaxo’ob patjo’olt microbiología Antón van Leeuwenhoek, tu’ux tu ya’alaje’ u péek éespermatosoydeil wíinike’ óoli’ je’ex u péek juntúul “kaane’”, tséelin tséel u péek u nej gametoo’ ti’al u ch’a’ak u muuk u bin táanil. 

Túumben ba’ax kaxta’abe’, xak’alta’ab tumen Gabriel Corkidi yéetel Alberto Darszon, máaxo’ob ku meyajo’ob UNAM, beyxan táakpaj Hermes Gadelha, máax ku meyaj ti’ Universidad de Bristol. Leti’obe’ tu ya’alajo’ob ba’ax táant u yojéelta’ale’ ku t’abik túumben sáasil ti’al u k’ajóolta’al uláak’ ba’alo’ob yóok’lal bix u síijil máak.

Xak’al xooke’, jts’a’ab k’ajóoltbil ti’ u pik’il ju’unil Science Advances, ts’o’okole’ ku ya’alike’, u péek éespermatosoyde’obe’ jach beey u néentmajubáaj -áasimetrikóo-, chéen ti’ juntséelik u yúuchul, le beetike’ unaj beey wóolis u beel le ken báabnak, ba’ale’ “ts’o’ok u jach ch’a’anuktiko’ob bix u kuxtalo’obi’” yéetel bix u xíimbalo’ob, beey úuchik u tso’olol tumen u noj najil xook Universidad de Bristol ti’ jump’éel k’a’aytajil ts’íib.

Beyxan, a’alabe’, u chan pool éespermatosoydee’ unaj u sutulsuut tu yóok’ol ti’al beyo’ u páajtal u bin toj, ts’o’okole’ juntakáalili’ xan u suut yéetel u nej.

Edición: Ana Ordaz