de

del

Foto: Ap

Wíinike’ maas jach naats’ ku máan ti’ súurikaato’ob yéetel kastoro’ob ti’ ba’axo’ob yaan ba’al u yil yéetel u yantal u mejenilo’obi’; ma’ beey u yúuchul yéetel u láak’ primaateob, beey úuchik u chíikpajal ti’ túumben xaak’al beeta’ab tumen u noj najil xook Universidad de Cambridge (Reino Unido). Te’el meyajo’, ku táakbesa’al jump’éel taabláa tu’ux ku ja’atsal bix yanik u taasasil móonogamyaa ichil u jejeláasil mamiifero’ob.  

Xaak’ale’, jts’a’ab k’ajóoltbil tu pikil ju’unil Proceedings of the Royal Society: Biological Sciences. Te’elo’, wíinike’ ku chíikpajal yéetel u taaasa jéeneraril 66 por siientoil de chuka’an láak’tsil -eermanos koompletóos-, le beetik wíinike’ ti’ yaan tu ukp’éel kúuchil, ti’ le 11 u p’éel táakbesa’ab te’el xaak’alo’, ichil espeesyes ojéela’an monogaamáas -wa le chéen juntúul u núup ku yantal ti’-, yéetel ku yóotiko’ob p’áatal chéen yéetel juntúulili’ beyo’ tak náach k’iin.


En español: Castores, más monógamos que los humanos: Esto dice el estudio


Yáax xaak’alo’ob beeta’an yóok’olal bix u k’éexel ba’alche’ob u k’a’abéetkunsmaj úuchben foosiles yéetel beeta’an xan áantropoloojiko meyaj ti’al u xak’al-tukulta’al bix u téetik wíinik u sexual kuxtal. Ka’alikil, ichil uláak’ jejeláas espeesyese’, ajxaak’alo’obe’ ku máansik ya’abach k’iino’ob ichil u kaajilo’ob ba’alche’ob yéetel ku k’a’abéetkunsa’al u pruebasil páaternidad ti’al u xak’alta’al bix u yantal u núupo’ob yéetel u mejenilo’ob.

Beey túuno’, túumben tuukul meyajta’ab tumen doktor Mark Dyble, ti’ u kúuchil Departamento de Arqueología de Cambridge, tu xak’altaj beyka’aj u próoporsyoonil chuka’an láak’tsil yaan yéetel le chéen chúumuk láak’tsilo’, ichil ya’abach jejeláasil ba’alche’ob, ba’ale’ beyxan ichil u jejeláasil múuch’ wíinik ichil u k’ajla’ayil u kuxtal, ti’al u p’i’isil móonogaamyaa.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan