de

del

Jo’ k’aal ja’a’abo’ob yanak jnuxi’ José Alfredo Jiménez

Vigente, la obra de José Alfredo Jiménez en México y el mundo
Foto: museojosealfredojimenez.com.mx

Jo’oljeak 19 ti’ eneroe’, tu chukaj jo’ k’aal ja’abo’ob úuchik u síijil José Alfredo Jiménez, juntúul ti’ le máaxo’ob maas jach tu chíikbeso’ob mexicoil k’aay. Ti’ yanchaj tu kaajil Dolores Hidalgo, Guanajuato, México, tu ja’abil 1926: Sa’at u kuxtal tu k’iinil 23 ti’ noviembre ti’ u ja’abil 1973 tu noj kaajil Ciudad de México.

Pata’ab u k’aaba’ beey Rey de la Canción Ranchera, ts’o’oke’ maanal 300 u p’éel k’aayo’ob tu beetaj. Le je’elo’obo’ óoli’ tuláakal máax k’ajóolmajl ichil paaxo’ob yaan tu lu’umil México. Jayp’éel ti’ lelo’obo’ leti’ le je’o’oba’: El Rey, La Media Vuelta, El Jinete, Si nos dejan, Las ciudades, ichil uláak’ ya’abach k’aayo’ob tu síijsaj ti’al u chíikbesik uláak’ bix je’el u páajtal u k’a’ayal ba’axo’ob yaan ba’al u yil yéetel yaabilaj, ba’ale’ beyxan ok’om óol. Le beetik jach k’ajóolta’an ichil mexicoil miatsil. 

Jiméneze’ káaj u k’aay tu ja’abilo’ob 1940, meyajnaj beey meseeróo  ti’ jump’éel kúuchil janal yéetel k’aaynaj ti’ múuch’ óoxtúul jpaaxo’ob k’aaba’chaj Los Rebeldes, ba’ale’ maas jach k’ajóolta’ab ka’aj k’uch jk’aay Miguel Aceves Mejía, máax ka’aj tu k’ajóoltaje’, tu gráabartaj u k’aay ti’al u tóoch’tik u juumil u paax. 

Ichl meyaj tu beetaj tu kuxtale’, chíimpolta’ab yéetel jejeláas preemyo’ob, je’el bix Premio Nacional de Artes y Ciencias, tu jaatsilMúsica Popular tu ja’abl 1960. Ts’o’oke’ táakbesa’ab Salón de la Fama de los Compositores Latinos tu ja’abil 2006.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan