U jach ojel bin u na’akal tu k’ab che’ tumen ti’ ku kajtali’, ts’o’okole’ tumen box chak u boonile’ ku béeytal u satkubáaj ichil uláak’ ba’alo’ob yaan te’elo’. Jach k’a’anan ti’al u yutsil kuxtal tuláakal ba’ax bak’pachtik tumen ku ka’ k’a’abéetkunstik u ki’il manglaro’ob. U k’aaba’ ich káastelane’ cangrejo de mangle wa Aratus pisonii.
Le chan ba’alche’a’, kaja’an Área de Protección de Flora y Fauna Laguna de Términos. Chichan ba’al, ba’ale’ u yooke’ yaan u tso’otso’ob, tu ya’alaj máax beetik u k’a’aytajilo’ob u múuch’kabil Desarrollo y Medio Ambiente, A.C., Jacqueline May Díaz.
En español: Cangrejo de mangle, gran trepador de árboles
Tu tsolaje’, u xiibilo’obe’ ku p’isiko’ob tak 2 seentimetro’ob u chowakil, ka’alikil u xch’uupulile’ jump’íit maas chichanil. “U yicho’obe’ nuuktak, ts’o’oke’ xáaxtak. Tu yooke’ yaan u boox tso’otso’ob tu puunta ti’al u béeytal u na’akal ti’ che’”.
“Séeba’an u péek kéen u na’aks che’ob. Ts’o’oke’ k’a’anan ti’al kuxtal tumen ku yáantik u ka’ k’a’abéetkuns u ki’il ba’al séentik manglaro’ob, le beetik ku maas t’a’ajta’al lu’um”.
Xbióloga Estela Diaz Montes de Oca ku ya’alik báabe’, ku yila’al Florida, Estados Unidos tak Brasil yéetel Nicaragua.
Ku jaantik tikin le’ob, detriito’ob, aalgaob yéetel u máateryaalil ba’alche’ob, le beetik ku yáantaj ti’al u yutsil k’astal ba’al.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan