U noj lu’umil Méxicoe’ jump’éel ti’ le lajunp’éel lu’umo’ob tu’ux maas jach ku yantal téeknoloojikóo báasuráa, tumen lalaj ja’abe’ ku jóok’ol kex 62 miyoonesil tóoneladasi’, beey a’alab tumen Observatorio Internacional sobre residuos electrónicos u k’úubetmajil beetbil u mola’ayil Instituto de las Naciones Unidas para Formación Profesional e Investigaciones, yéetel Fundación Carmignac beyxan Unión Internacional de Telecomunicaciones.
Ichil ba’ax a’alab te’el xaak’al meyajo’, u noj lu’umil Chinae’ leti’e’ tu’ux maas jach táaj ya’ab ku jóok’oli’. Tu paache’ ti’ yaan Estados Unidos yéetel Indiai’. Ts’o’okole’, chéen u 22.3 por siientoil ti’ le báasura beyo’ béeychaj u ka’ k’a’abéetkunsa’al je’ex unaje’, lela’ u k’áat u ya’ale’, u promedyooile’, ti’ lajunp’éel nu’ukulo’obe’, chéen ka’ap’éel uts úuchik u ka’ meyaj, ka’alikil u yalabilo’, ku ts’o’okol tu’ux ma’ unaji’, je’el bix ich lu’um wa ich ja’.
En español: México, entre los 10 países que más basura electrónica generan, revela la UNAM
Beey túuno’, yóok’olal “báasura” beyo’, u noj najil xook Universidad Nacional Autónoma de México (UNAM) yaan u beetik bejla’a’ 29 yéetel sáamal 30e’, u meyajil Mega Reciclatrón, tu kúuchil estaadyóo Olímpico Universitario.
Jka’ansaj Heberto Ferreira, ti’ u noj najil xook Instituto de Investigaciones en Ecosistemas y Sustentabilidad tu kaampusil Moreliae’, tu ya’alaj le beyka’aj ba’alo’ob ku p’a’atal chéen beyo’ jach séeba’an úuchik u bin u ya’abtal, tumen tu óoli’ jo’otéen píitmáan ti’ le beyka’aj suuk u yantal ka’acho’.
“Kéen oksa’ak ti’ ja’ nu’ukulo’ob beyo’, ku káajal u k’astal, ts’o’oke’ je’el tak u k’askúuntiko’ob le ja’o’”, tu ya’alaj.
Ba’ale’ lelo’, tu ya’alaj, ku yúuchul tumen maas jach ya’ab ba’alo’ob ku ko’onol walkila’, ts’o’oke’ unaj u kaláanta’al ba’ax je’el u beeta’al ti’al u yáanta’al yóok’ol kaab.
Yaan ba’axo’ob k’askúuntik lu’um, je’el bix meetales pesaado’ob, ts’o’oke’ tu noj lu’umil Méxicoe’, yaan u beelo’ob ja’ k’askúunta’al tumen le metalo’obo’, yéetel lelo’ ku beetik k’aas xan ti’ u toj óolal wíinik.
Tu ya’alaje’, wa yaan jump’éel nu’ukul ku k’astale’, chéen u yoksa’al ti’ jump’éel chan kaaja tu’ux ka ts’íibta’ak éelektroonikóo báasura, ti’al beyo’ u yoksa’al kaableob, disko duuro’ob, memooryaob, chipo’ob, ichil uláak’ ba’alo’ob.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan