K'iintsil
La Jornada
17/02/2026 | Ciudad de México
Jump’éel u túumben jejeláasil kaan ku máan yáanal lu’um k’aaba’inta’an Yakacoatl tlalli kaxta’ab tumen junmúuch’ máako’ob beetik xaak’al, tu’ux ku táakpajal máaxo’ob ku meyaj Universidad Nacional Autónoma de México, Benemérita Universidad Autónoma de Puebla, Universidad de Texas yéetel Consejo Nacional de Investigaciones Científicas y Técnicas, (Conicet), beey úuchik u ts’a’abal k’ajóoltbil tumen u mola’ayil Secretaría de Medio Ambiente y Recursos Naturales (Semarnat).
Kaan kaxta’abe’ ku chíikbesik tuka’atene’, Méxicoe’ jump’éel ti’ le noj lu’umo’ob tu’ux maas jach ya’ab u jejeláasil kuxtal yaan ichil tuláakal yóok’ol kaab.
Ba’alchee’ kaxta’ab ti’ jump’éel u kueenkail u ríoil Balsas, ti’ jump’éel banta tu’ux ku tukulta’al yaan u ya’abil le kaan j-ila’aba’. Le tu’ux ku yantale’ xerófilo u k’aaba’, leti’e’ tu’ux maases tikin, ma’ ya’ab u k’áaxal ja’i’, óoli’ je’ex desiiertoe’.
Yakacoatl tlalli, chan kaan kaxta’abe’, ku ye’esik yaan kuxtal kex wa tikin lu’um. Le beetike’ ku béeytal u bin u yojéelta’al uláak’ ba’alo’ob yóok’olal ba’alche’ob yaan tu noj lu’umil México.
U kaanil Yakacoatl tlalli ku máansik ya’abach k’iino’ob ti’ u kuxtal yáanal lu’um, le beetik juntúul kaan jela’an, ts’o’oke’ talam u yila’al. U wíinkilale’ no’oja’an ti’al u béeytal u yantal yáanal lu’um tumen yaan jump’éel u eskaamail jach je’ex beey jump’éel palae’, óoli’ beey jump’éel ni’e’. Yéetele’ ku béeytal u séeb páanik lu’um k’as tikin.
Kaane’ méek’a’an tumen u baatsil Sonorini, junmúuch’ mejen kaano’ob mina’an u ts’aako’ob yéetel u yojelo’ob kuxtal yáanal yéetel tikin lu’um. Tak walkila’ chéen óoxtúul ila’ani’, yéetel chéen juntúul kuxa’ani’.
Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan