de

del

Ku’uk cho’ ku máan tu k’ab che’ob jeets’el u ch’i’ibal tu petenil Yucatán

Ardilla gris yucateca, roedor arborícola endémico de la península
Foto: Alex Pacheco

Tu k’ab che’obe’ yaan tu Petenil Yucatáne’, kaja’an juntúul chan ba’alche’ suuku yila’al te’el lu’umilo’: ku’uk. U k’aaba’ ich káastelane’ ardilla de Yucatán (Sciurus yucatanensis). Juntúul u ch’i’ibal ch’o’ nuupul yéetel u yutsil yantal kuxtal ich k’áax.

Ichil ba’ax a’alab tumen jbioologóo Gonzalo Merediz Alonso, chan ba’alchee’ k’a’anan yóok’olal tu’ux suuk u yantal. “U mootse’ ti’ yaan tu lu’umil Yucatán; óoli’ chéen ti’ le lu’umila’ k-ilik, ts’o’oke’ je’el ba’axak ka úuchuk ti’ lu’um tu’ux yane’, ku jelbesik xan u kuxtal”, tu ya’alaj.

Ku’uke’ méek’a’an tumen u baatsil Sciuridae. Ma’ seen nojochi’, mix seen chichani’. Jach u yojel péek tu k’ab le che’obo’. U ya’abil u kuxtale’ ti’ ku máansiki’, tumen ti’ xan ku janali’, ku je’eleli’ yéetel ku ya’abkunsikubáaji’. Ku yantal ti’ tikin yéetel uumedóo k’áax tu Petenil Yucatán, ba’ale’ yaan xan ila’an Belice, Guatemala yéetel Honduras.


En español: Ardilla gris yucateca, roedor arborícola endémico de la península


Suuka’an u péek de k’iin, ts’o’oke’ ku beetik u k’u’ yéetel xíiwo’ob, beyxan u ch’i’ilibo’ob, tu ka’anal che’ob. Beey u kaláantikubáaj ti’ uláak’ ba’alche’ob ku ts’áakubáaj u jaantej, yéetel ku kaláantik xan tséentik u mejenil.

“Ya’abach juntéene’, wíinike’ ma’ tu yila’al wa ti’ yaan tu ka’analil k’ab che’, ba’ale’ ya’ab u péek de k’iin”, tu tsikbaltaj Merediz Alonso.

Ku jaantik u yich che’ob yéetel uláak’ xíiwo’ob. “K’a’anantako’ob tumen beey u k’i’itbesiko’ob u yich che’ob, i’inajo’ob. Ku líik’siko’ob yéetel ku biinsiko’ob uláak’ tu’ux le i’inajo’obo’, tumen ma’ tuláakal ku jaantiki’”.

Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan