de

del

14 u p’éel kaambal xook UNAMe’ ma’ táan u chúukbesik u yuumil ti’al u xo’okolo’obi

Catorce carreras en la UNAM no tienen suficientes aspirantes por ser foráneas
Foto: Wikimedia Commons

Tu ja’abil 2025e’, u noj najil xook Universidad Naciona Autónoma de México (UNAM) tu jóok’saj u páayt’aanil ti’al u beeta’al exaamen de áadmisyoon ti’al u béeytal u xo’okol 133 u p’éel káarreras, ba’ale’ ti’ le beyka’ajo’, 14 u p’éelale’ ma’ jchu’up tuláakal kuupos je’eba’an u ti’al; lela’ u k’áat u ya’ale’ ma’ ya’ab u xo’okol le káareraso’ob je’elo’, ts’o’oke’ ti’ le 596 kúuchilo’ob yaan u ti’al le xookilo’ob je’elo’, chéen yanchaj 514 u p’éel póostulasyoono’ob. 

Ba’ale’, uláak’ xookilo’ob je’el bix méedisina, déerecho yéetel kóontaduriae’ tu k’amajo’ob 47 mil 204 u túul máak u k’áat u xok le je’elo’, chéen ba’axe’ u ti’al le xookilo’ob je’elo’ chéen 2 mil 235 kúuchilo’ob yaan; u xookil ti’al meedikóo síirujanoe’ leti’e’ maas ya’ab u k’áata’alo’, úuchik u táakpajal tumen 27 mil 38 máako’ob, ba’ale’ chéen 326 kúuchilo’ob yaan. 

Le je’ela’ ku yúuchul tumen ma’ tu k’i’itbesa’al le uláak’ kaambal xooko’obo’, tumen ma’ tu yóota’al uláak’ xookilo’ob, ma’ k’ajóola’an ba’axo’ob je’el u páajtal u meyajta’al yéetel le xookilo’, túumben kaambalo’ob wa ku ts’a’abal xook ti’ uláak’ kúuchilo’ob táanxel ti’ Ciudad de México, beey tu ya’alaj Dirección General de Orientación y Atención Educativa, ti’ le najil xooko’.

Xaak’al beeta’ab tumen La Jornadae’, tu chíikbesaje’, kaambal xook tu’ux ma’ táan u jach u k’áata’ale’ leti’e’ geocienciaso’ (yaan 40 kúuchil u ti’al ba’ale’ chéen 39 máak k’áatej); ciencias de materiales sustentables (44 yéetel 37); sosyal xookil yéetel jestyon (40 y 23); déesarroyo téerritoryal (36 yéetel 18) yéetel etnomusicología (20 kúuchil yaan ba’ale’ chéen bolontúul máak yanchaji).

Óoli’ beey u yúuchul yéetel lengua y literaturas modernáas alemanas, francesas, inglesas, italianas yéetel portuguesas, je’el bix xan desarrollo yéetel jestyon interculturales, geohistoria, literatura intercultural yéetel historia del arte.

 Xak'alutskíinsa'an tumen: Sasil Sánchez Chan